Riigikontroll: inimesed liiguvad sinna, kus on tööd ja leiba
Siserände tulemusena on viimase kümne aastaga vähenenud tervelt 11 maakonnas rahvaarv rohkem kui kümme protsenti. Seejuures ei liigu inimesed tööle mitte maakonnakeskustesse üle Eesti, vaid peamiselt ikka Tallinna või Tartusse, tõdeb riigikontroll oma täna avaldatud aastaraportis.
Kui töökohana eelistatakse suurlinnu, siis elupaigana linnade lähivaldu. Nii on suurenenud just keskuste ümber olevate kohalike omavalitsuste elanike arv (keskmine kasv 10 aastaga 13 protsenti), samas kui elanike kaotusest pole pääsenud ükski maakonnakeskus.
Inimesed liiguvad sinna, kus on tööd ja leiba. Harjumaa on ainus maakond, kus pooltes omavalitsustes on tööealiste arv kasvanud ning pooltes kahanenud. Kõikides ülejäänud maakondades on rohkem neid omavalitsusi, mille tööealiste arv on kahanenud.
Tööealisi on võitnud juurde vaid keskusi (peamiselt Tallinna, Tartut ja Pärnut) ümbritsevad kohalikud omavalitsused, kaotanud on nii maakonnakeskused kui ka kõik ülejäänud kohalikud omavalitsused.
Lapsi on vähem, eakaid rohkem
Tööealise rahvastiku lahkumise ja negatiivse iibe tõttu on maapiirkondades kasvanud eakate osakaal ning vähenenud laste ja noorte arv.
Kuna lapsi on jäänud kümne aastaga Eestis ligi 12 protsendi võrra vähemaks, on kuni 14aastaste osakaal rahvastikus vähenenud nii maakonnakeskustes, keskust ümbritsevates kohalikes omavalitsustes kui ka kõikides ülejäänud omavalitsustes. Kui maakonnakeskused ja neid ümbritsevad lähivallad kõrvale jätta, siis elas ülejäänud omavalitsustes 2012. aastal ligi 30 protsenti vähem lapsi kui 2002. aastal.
Maakondadest on kümne aastaga kasvanud laste arv vaid Harjumaal, Hiiumaal elas 2012. aasta lõpu seisuga pea poole võrra vähem lapsi kui kümmekond aastat tagasi.
Eakate osakaal on maapiirkondades seevastu kasvanud ja eelkõige maaomavalitsustes. Kui maakonnakeskustes ja neid ümbritsevates lähivaldades on eakaid keskmiselt 17 protsenti, siis ülejäänud omavalitsustes ligi 22 protsenti. Maakonniti on eakate osakaal väikseim Harjumaal, kus eaka moodustavad rahvastikust umbes 15 protsenti, mitmel pool mujal on see üle viiendiku.
Ettevõtlus on koondunud Harjumaale
OECD riikidega võrreldes on Eesti riigi väiksust arvestades Eesti-sisesed regionaalsed sotsiaal-majanduslikud arenguerinevused märkimisväärselt suured. Ebaühtlane on ka maapiirkondade võimekus pakkuda kohalikele inimestele teenuseid ning investeerida omavalitsuse arengusse.
Ühelt poolt on see üheks põhjuseks, miks noored ja tööealised maapiirkondadest lahkuvad, teisalt süvendavad need muutused rahvastiku paiknemises arenguerinevusi veelgi.
Majanduslik areng on piirkonniti väga erinev ning majanduslikult aktiivsed ettevõtted on koondunud Harju- ja Tartumaale. Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületab riigi keskmise taseme vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal jääb SKT inimese kohta alla 50% Eesti keskmisest.
Eesti kõikidest ettevõtetest tegutseb Harjumaal 62 protsenti ja eksportivatest ettevõtetest rohkem kui pooled, mis moodustavad kaks kolmandikku Eesti koguekspordist. Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustasid Harjumaa ja Tartumaa ettevõtted ligi 75 protsenti.
Eesti piirkondade arenguerinevused on suured
Pärast kriisiaastaid on taas suurenenud palgasaajate arv. Samas on keskusi ümbritsevates omavalitsustes palgasaajate arv kümne aastaga suurenenud ligi veerandi võrra rohkem kui ülejäänud omavalitsustes.
Keskmine brutotulu on viimastel aastatel kasvanud ülejäänud kohalikes omavalitsustes kiireminigi kui maakonnakeskustes ja neid ümbritsevates valdades, kuid vaesemate ja rikkamate omavalitsuste vahe on jätkuvalt suur. Eesti keskmisest kõrgem palk on vaid Harjumaal.
Suured erinevused sissetulekutes tähendavad ka regionaalseid erinevusi inimeste toimetulekus. Vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev. Kui Tallinnas elas 2011. aasta seisuga suhtelises vaesuses kümme protsenti, siis Kirde-Eestis 30 protsenti inimestest.
Maakonniti on läbi aastate olnud suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal väikseim Harju maakonnas. Ida-Virumaal, Valgamaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal elas suhtelises vaesuses rohkem kui veerand inimestest.
Kokkuvõtvalt nähtub, et Eesti piirkondade arenguerinevused on suured ning see väljendub ka inimeste toimetulekus. Toimetulek on seotud eelkõige sellega, kas inimestel on tööd, millised on sissetulekud jm. Arenguerinevused on sundinud otsima paremaid eneseteostusvõimalusi suurtes linnades ja neid ümbritsevates omavalitsustes, see aga halvendab elanikke kaotavate omavalitsuste olukorda veelgi.
