Riigikontroll: Eestis elavate pagulaste suurim probleem on keeleõpe ja tööturule sisenemine
Riigikontroll leiab oma värskes lühiülevaates, et Eesti võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida on 2016. aasta jooksul kavakohaselt edasi arenenud. Parandamist vajab eesti keele õppe korraldus, mis mõjutab otseselt pagulaste võimalusi saada tulevikus tööd.
Ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskavas planeeritud menetlusprotseduurid on rakendunud plaanipäriselt, selgub ülevaatest. Samuti on hanke teel leitud vajalikud partnerid tugiisiku-, tõlke- ning tervisekontrolliteenuse osutamiseks, aga ka eluaseme leidmiseks ja eesti keele õpetamiseks. Kõik ümberpaigutatud ja asustatud rahvusvahelise kaitse saanud elavad jätkuvalt Eestis.
Kui tänavu jaanuaris tõi riigikontroll välja, et valmisolek pagulastega tegeleda vajas olulist edasiarendamist, siis täna avaldatud ülevaatest nähtub, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata kaitse saanute kohanemise toetamisele.
Peamiseks probleemiks on seni osutunud kaitse saanute tööturule sisenemine. Väljakutsena on välja toodud ka vajadus parandada eesti keele õppe korraldust, samuti on mureks professionaalsete tõlkide vähesus. Loe täispikka ülevaadet SIIT.
Riigikontrolli lühiülevaade käsitleb värsket ehk 2016. aasta detsembri seisu, eelmisel nädalal siseministeeriumis tutvustatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) uuring peegeldab olukorda Eestis peamiselt 2016. aasta kevade seisuga. Uuringust selgus, et Eestis elavad pagulased soovivad panustada ühiskonda, majandusse, õppida eesti keelt ning saada esimesel võimalusel iseseisvaks ja sotsiaalselt lõimuda.
Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt on Eesti kohustunud kahe aasta jooksul Kreekast ja Itaaliast ümber paigutama 329 inimest ning Türgist ümber asustama 20 inimest. Neile lisandub 168 inimest, kes asustatakse ümber Euroopa Liidu – Türgi rändekokkuleppe alusel. Kokku tuleb Eestil vastu võtta 517 inimest. Eesti on ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskava koostamisel arvestanud 550 inimesega.
Käesoleva aasta detsembri keskpaiga seisuga on Eesti Euroopa rändekava alusel Kreekast ümber paigutanud 66 inimest ning Türgist on ümber asustatud 11 inimest. Kokku 77 inimest ehk täidetud on 15% võetud kohustusest. Itaaliast pole Eesti seni ühtegi rahvusvahelise kaitse saajat ümber paigutanud.
