Riigikontroll: Eesti Filmi Sihtasutus on suurema osa rahast jaganud reegleid rikkudes

 (22)
Filmi instituut lükkab süüdistused tagasi!
Karlo Funk
Karlo FunkFoto: Ilmar Saabas

Riigikontroll leidis oma auditis, et Eesti Filmi Sihtasutus, uue nimega Eesti Filmi Instituut, on suurema osa oma toetusrahadest jaganud reegleid rikkudes.

Eesti Filmi Sihtasutus oli enamiku toetusraha jaganud vastuolus
nõukogu kinnitatud rahastamiseeskirja ja kultuuriministri kinnitatud põhikirjaga. Kuna nimetatud rikkumised puudutavad rahaliselt kõige suuremat toetuste kategooriat ehk täispikki mängufilme, millele eraldati 2011. aastal 1 507 100 eurot, kus taotlusi aastas on kümmekond ja rahastamisotsuseid kuus või seitse, siis puudutavad sellised rahastamise korraga vastuolus olevad otsused suurt osa kogu Eesti Filmi Sihtasutusele antavast toetusrahast, leidis riigikontroll oma auditis.

Eesti Filmi Sihtasutuse juhatuse ettepanekul on sihtasutuse nõukogu
kinnitanud 2010. ja 2011. aastal neljal korral rahastamiseeskirjaga
vastuolus olevaid otsuseid kui erandeid summas 1 620 375 eurot. Ka
varasemate aastate praktikas leidub selliste erandite tegemist.

Ühel korral on antud toetusraha 2,5 korda rohkem, kui kehtestatud
maksimummäära järgi oleks tohtinud. Maksumummäär tollal oli
364 000 eurot, raha anti 952 281 eurot.

Rahastamisel on rida rikkumisi

Ühel korral ei peetud rahvusvahelise koostööprojekti rahastamisel
kinni kehtestatud Eesti-poolse rahastuse miinimumnõudest.

Ühel korral oli antud luba hakata filmi tegema enne eeskirjas
sätestatud tingimuste täitmist. Eesti Filmi Sihtasutuse põhikirja alusel nõukogu kehtestatud rahastamise korra järgi ei ole nõukogul õigust selliseid erandeid teha. Nimetatud rahastamiseeskirja järgi teeb toetusotsuse peaekspert või valdkonna vastutav ekspert ja selle kinnitab juhatus.

Seotud lood:

Eesti Filmi Sihtasutus ei ole kinni pidanud rahastamiseeskirjaga
sätestatud taotluste menetlemise, sealhulgas toetustaotluse läbivaatamise ja toetusotsuse tegemise tähtaegadest. 2011. aastal ületati tähtaega
neljal korral ja see moodustas kogu aasta täispikkade mängufilmide
tootmiseks esitatud taotlustest 40 protsenti.

Kehtestatud kuni 62päevane menetlemise aeg oli pikenenud kuni 120 päevani. Esines ka neli juhtumit, kui filmi tootmiseks rahastamiseeskirja järgi ette nähtud minimaalset neljakuulist ettevalmistusperioodi oli eiratud ja raha otsustati projektidele anda nii hilja, et ettevalmistuseks jäi halvimal juhul ainult 30 päeva. Otsuste hilinemisega suurendab sihtasutus oluliselt riski, et ettevalmistamata projektid ebaõnnestuvad.

Eesti Filmi Sihtasutuse projekti „Eesti film 100“ raames on antud
15 432 eurot telesaateid tootvale firmale, et luua filmiteemaline
saatesari rahvusringhäälingu tarvis. Ent sihtasutuse
rahastamiseeskirja järgi ei ole ette nähtud rahastada telesaadete
tootmist. Sihtasutuse sõnul ei ole tegemist telesaatega, vaid
kultuuriloolise ülevaatega, mille esmane linastus toimus televisioonis.
Riigikontrolli hinnangul ei ole rahastamiseeskirja alusel sellise
tegevuse toetamine lubatud.

Otsused on põhjendamata

Toetusotsuseid teeb Eesti Filmi Sihtasutuses peaekspert või
valdkonna vastutav ekspert ja kinnitab kaheliikmeline juhatus, mille
üks liige ongi peaekspert. Otsuseid tehes tuleb rahastamiseeskirja
järgi lähtuda taotluse sisulisest kvaliteedist ning tehtud
ekspertiisidest. Tegelikkuses ei ole võimalik aga välja selgitada, kui
palju tellitud ekspertiisidest otsustamisel lähtutakse, sest sihtasutus ei põhjenda ametlikult oma toetusotsuseid.

Riigikontrolli hinnangul ei taga olukord, kus filmiprojektide
rahastamise üle otsustamisel on üksnes peaeksperdi seisukoht
määrav, võimalikku huvide konflikti vältimist ega tasakaalustatud
rahajagamist.

Kino Artis on liiga kulukas

Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse heakskiidul on sihtasutusele
kuuluv äriühing Tallinnfilm asutanud kino. Kuni 2009. aastani sujus väärtfilmide näitamine kinos Sõprus suuremate tagasilöökideta. 2009. aastal sõlmiti ülejõukäiv rendileping Solarise keskusega
ja asuti seal tegutsema Artise nime all.

Kui 2010. aastal oli Tallinnfilmi majandusaasta aruande järgi kahjum
170 232 eurot, siis 2011. aastal juba 231 682 eurot. 2012. a teises pooles lõpetas OÜ Tallinnfilm tegevuse filmide levitamisel ja filmipärandiga tegelemisel, kulud vähenevad hinnanguliselt ligikaudu
100 000 eurole aastas. 2011. aasta majandusaasta aruande põhjal olid kõik
Tallinnfilmi kohustused kokku umbes 350 000 eurot, seisuga 31.10.2012 olid need vähenenud umbes 240 000 euroni.



Filmi instituut lükkab süüdistused tagasi

Eesti Filmi Instituudi peaekspert Karlo Funk saatis täna riigikontrolli auditile vastuse, milles teatas, et enamik esile toodud tehnilist laadi puudusi oli kõrvaldatud juba enne kontrolli protsessi alustamist 2012. aastal. Funk lisas, et raha kasutamisel on EFS toiminud eeskujulikult.

EFI hinnangul sisaldab riigikontrolli aruanne tavatult palju eksitavaid andmeid ja ebajärjekindlust filmivaldkonna rahastamise käsitlemisel. Kui eriaruanne tervikuna hõlmab perioodi 2011-2012, siis filmi käsitlemisel on põhjendamatult kasutatud andmeid aastatest 2010 ja 2008. „Lotte ja kuukivi saladus“ erandlik toetus eraldati 2008. aastal. Ilma suurema toetuseta ei oleks Eesti kultuurile nii olulist filmi sündinud. Riigikontrolli ebajärjekindlus vaatlusaluste aastate valimisel teeb Funki hinnangul esitatud väidete jälgimise ja kontrollimise ebaotstarbekalt keeruliseks.

Riigikontroll järeldab, et enamik toetusraha on jagatud vastuolus rahastamiseeskirja ja põhikirjaga. EFI andmetel on 2011. aastal EFS nõukogu teinud erandeid, mis oleksid rahaliselt mõõdetavad, ühel korral ja suurusjärgus 200 000 eurot, mis moodustab neli protsenti toetuste mahust. Esitatud taotluste hulgast moodustab see ühe protsendi. Kahel juhul ei ole riigikontroll selgitanud, milliste projektide suhtes on märkused tehtud ega ole ka selged, kas need kuuluvad vaatlusalusesse perioodi. See muudab väidete kontrollimise võimatuks.

Erandeid rahastamisotsustes ei ole EFS juhatus teinud omaalgatuslikult, nende üle on otsustanud EFS nõukogu.

Erinevalt eriaruandes väidetust põhjendas EFS juhatus enamikku rahastamisotsuseid juba enne 2012. aastat ja mängufilmide tootmisotsuseid kui rahaliselt kõige mahukamaid alates 2012. aastast kirjalikult. Riigikontrolli märkuse sisuks on, et otsuse tekstis ei ole viidatud lisatud põhjendusele. See etteheide on formaalne, mitte sisuline. EFI on riigikontrolli märkusega arvestanud ja lisab otsusesse viite põhjendusele alates käesolevast aastast.

Riigikontroll on Funki hinnangul leidnud ka kõrvalekaldeid rahastamiseeskirjaga kehtestatud korrast. Põhiliselt on tegemist olnud mängufilmide tootmisotsuste hilinemisega. Hilisem vastamine toimus taotleva tootmisfirma nõusolekul ja oli seotud üleminekuga uuele, läbipaistvamale ja põhjendusi sisaldavale otsustamismehhanismile, mille puudumist eriaruanne EFSile ette heidab.

EFI ei nõustu riigikontrolli järeldusega, et EFS on Eesti Film 100 raames toetanud telesarja. EFS toetas salvestatud filmimälestuste arhiveerimist”, et need oleksid edaspidi kasutatavad Eesti filmiajaloo audiovisuaalsetest käsitlustes, dokumentaalfilmides, Eesti Filmi Andmebaasis, konkreetsete filmide sünnilugu puudutavates kirjutistes ja edasiste uuringute täiendava lähtematerjalina”. See oli EFS põhikirjaline eesmärk.

Eesti Filmi Sihtasutus on aasta aastal vähendanud erandite hulka. Tootmistaotlustele tähtaja kehtestamisega on vajadus erandite järele alates 2012. aastast kadunud.