Riigikontroll: betoon sööb tuleviku kultuuriraha
Riigikontrolli hinnangul ei ole investeeringute jagamine kultuuriministeeriumis jätkusuutlik ega ka
läbipaistev.
Täna avaldatud riigikontrolli auditist selgub, et investeeringutega kaasnevad finantskohustused ja tegevuskulude juurdekasv on suuremad kui ministeeriumi valitsemisala eelarve kasv ja edasised kasvuprognoosid.
Ainuüksi viimasel viiel aastal ehitatud või renoveeritud kümmekonna suurema objekti finantseerimiskohustused ja täiendavad tegevuskulud, mis tänavu võtavad ministeeriumi valitsemisala eelarvest 3,3 protsenti, nõuavad 2014. aastal prognooside kohaselt juba 12 protsenti eelarvest. Samal ajal kinnitab rahandusministeerium riigi eelarvestrateegias, et riigiasutuste ülalpidamiskulude kasvu aastateks 2011–2014 planeeritud ei ole.
Seega, uute hoonete ehitamine või olemasolevate laiendamine saab toimuda ülejäänud valitsemisala arvelt. „Riik muudkui ehitab uusi kultuurivaldkonna hooneid, kuid ei tee realistlikke plaane, kuidas neid tulevikus ülal pidada,“ kommenteeris peakontrolör Tarmo Olgo kultuuriministeeriumi tegevust.
Kui 2014. aastaks ei kasva haldusala eelarves tegevuskuludeks ja finantstehinguteks ettenähtud summa veel ligi 200 miljonit krooni võrra, tuleb ülejäänud asutustel hakata majandama väiksema rahaga kui 2006. aastal. „Mis kasu on uhketest majadest, kui kuuleme pidevalt kultuurisektorist uudiseid, et raha inimestele palga maksmiseks või tegevuse toetamiseks ei jätku?“ küsis Olgo.
Kultuuriministeeriumi investeeringute jaotamine ei ole läbipaistev. Juhendid on pealiskaudsed ega määra selgelt kindlaks, kuidas investeeringuid jaotatakse. Samas tuvastas riigikontroll, et ka kokku lepitud menetlusprotsessi ei järgita. Ministeerium ei pööra tähelepanu investeeringute otstarbekuse hindamisele. Menetlusprotsess ja otsustamise alused ei ole jälgitavad, projektide eelhindamine ja järelkontroll on puudulikud. Kontrollisüsteem ei suuda ära hoida rikkumisi, näiteks on Eesti Kontsert võtnud ebaseaduslikke finantskohustusi.
Peakontrolör Tarmo Olgo juhtis tähelepanu, et kultuuriministeeriumi töökorraldus vajab tõsiseid muudatusi ja see on just kantsleri vastutusala. “Ministri asi on teha poliitikat, kogu vastutus administreerimise ja süsteemide toimimise eest peaks aga olema kantsleril,“ nentis Olgo.
Riigikontroll soovitas kultuuriministril ja rahandusministril planeerida uute asutuste rajamist ja olemasolevate olulist laiendamist ainult siis, kui on tagatud ka eelarve piisav kasv ning hinnatud kavandatavate tegevuste majanduslikku otstarbekust. Kultuuriministril tuleks täiendada kõiki investeeringute jaotamise juhendeid selliselt, et need sisaldaks taotlemisvõimalusest teavitamise nõudeid, otsuste tegemise kriteeriumeid, otsustuskomisjoni moodustamise põhimõtteid, dokumenteerimise nõudeid ning et need vastaks haldusmenetluse seadusest tulenevatele nõuetele. Kultuuriminister peaks jälgima, et kõik raha taotleda soovivad isikud saaksid seda teha võrdsetel alustel ning kõik taotlejad saaksid oma taotluse kohta korrektse otsuse. Investeeringutoetuse kasutamise kontroll vajab tõhustamist.
Kultuuriminister möönis oma vastuses, et mõningaid puudujääke on tegevuste vormilises osas, kuid leidis, et riigikontrolli väljatoodud puudused ei ole oluliselt mõjutanud kultuuri- ja spordiobjektide edenemist, maksumust ega hilisemat ekspluatatsiooni.
Rahandusminister nõustus riigikontrolli soovitustega ning oli igati valmis probleemidele lahenduste leidmisel kaasa aitama.
