Olukorras, kus üks isik peab teise kinni näiteks sõiduki joobeseisundis juhtimise kahtluse tõttu, ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist joobe täpse ulatuse kohta ning ennekõike tuleb arvestada asjaolusid, mis andsid kinnipidajale aluse arvata, et toime pandi kuritegu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas kassatsioonkaebust, kus Pärnu Maakohtu otsuse järgi juhtis isik sõidukit joobeseisundis. Politsei tuvastas tal väärteole vastava alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga veidi enam kui tund aega pärast sõiduki juhtimist.
Maakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud. Tunnistaja ütluste järgi märkas ta enda kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunnistaja sõnul oli tunda tugevat alkoholilõhna ning juht oli ilmsete joobetunnustega. Juht püüdis sündmuskohalt lahkuda, ent tunnistaja sai ta kätte, viis enda koju ning andis hiljem politseile üle. Politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud.
Maakohtu otsuse järgi käitus tunnistaja korrektselt, kui pidas kinni joobetunnustega sõidukijuhi, kes üritas sündmuskohalt põgeneda. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse sõidukijuhi kaitsja, kelle sõnul pidas tunnistaja sõidukijuhti kinni seadusliku aluseta.