Riigikohus: õiguskantsleri pädevuses on anda luba riigikogu liikme suhtes menetlustoimingu tegemiseks
Riigikohus leidis, et põhiseaduse järgi on õiguskantsleri ettepanekut ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekut vaja üksnes riigikogu liikmele süüdistusakti koostamisel või temaga kokkuleppemenetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Juhul kui isikust saab riigikogu liige pärast süüdistuse esitamist, on õiguskantsleri ja riigikogu heakskiit vajalik kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Põhiseadus ei eelda riigikogu nõusolekut ülejäänud kriminaalmenetluse toimingute, aga ka muude riikliku sunni abinõude kohaldamiseks riigikogu liikmete suhtes. Parlamendi liikmete suhtes sunnivahendite kohaldamiseks ja garantiide kehtestamiseks jätab põhiseadus seadusandjale avara otsustamisruumi.
„Puutumatuse kord peab kriitilises situatsioonis tagama kuritarvituste ärahoidmise. Siiski ei tohi seadusandja riigikogu liikme puutumatust kehtestada sedavõrd kitsa või ebatõhusana, et see moonutaks puutumatuse olemust. Samas ei võimalda õigusriigi põhimõtted ja -õigused muuta riigikogu liikmeid puutumatuse abil karistamatuteks või anda neile õigusi, mis kahjustavad ebaproportsionaalselt avalikku korda või teiste isikute õigusi ja huve,“ märkis kolleegium otsuses.
Riigikohus leidis, et praeguses seaduses õiguskantslerile antud pädevus otsustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoimingu tegemiseks loa andmine ei moonuta õiguskantsleri põhiseaduslikku pädevust ja on seega põhiseadusega kooskõlas.
Samuti asus kohtukolleegium seisukohale, et põhiseadusest ei tulene seadusandjale kohustust näha ette erikord kõigiks riigikogu liikmega seotud läbiotsimisteks.
Samas poleks aga põhiseadusega vastuolus, kui vähemalt teatud läbiotsimisteks riigikogu liikmega seotud paikades oleks sõltumatu eelkontroll ette nähtud.
Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et riigikogu saadik Urbo Vaarmann sai juba eelmisel suvel süüdistuse PRIA-lt hiigeltoetuse väljapetmises ja ametnikule pistise andmises. Ent sügisel isegi kohalikel valimistel kandideerimata jätnud Vaarmann pääses Aadu Musta asendusliikmena riigikokku. Sellest kohast loobumist süüdistusega silmitsi seisev Vaarmann vajalikuks ei pidanud.
See samm on nüüd aidanud tal kohtuasja algust vähemalt kaheksa kuud, tõenäoliselt aga isegi mitu aastat edasi lükata. Nimelt kehtib Vaarmannile riigikogu liikmena saadikupuutumatus ja nagu nüüd selgub, ka tagantjärele. Kuigi õiguskantsler Indrek Teder ütles novembris, et puutumatus Vaarmanni kohtuasja edenemist ei sega, sest süüdistus on esitatud enne tema riigikokku pääsemist, on Tartu maakohus vastupidisel arvamusel. Niisiis hoolimata asjaolust, et süüdistus esitati Vaarmannile tükk aega enne saadikuks saamist, leidis kohus nüüd jaanuaris, et Vaarmannile kohaldub erikord. Ta on puutumatu.
Saadikupuutumatust saab õiguskantsleri ettepanekul ära võtta ainult riigikogu ise. Kohus tegigi jaanuaris peaprokurörile ettepaneku taotleda õiguskantslerilt Vaarmannilt puutumatuse äravõtmist. Hiljuti selgus, et taotlust pole veel õiguskantslerile saadetud.
Igal juhul võib puutumatuse äravõtmine pikalt aega võtta ja kohus määras istungi algusajaks 20. oktoobri. Selle ajani ei pea Vaarmann end seega vaevama kohtu ja riigikogu istungite omavahel klapitamisega. Tegelikult on väga tõenäoline, et Vaarmann ei pruugi 300 000 euro suuruse pettuse süüdistuse pärast muretseda isegi järgmiste valimisteni. Nimelt valitseb praegu olukord, mis sisuliselt ei võimaldagi riigikogu liikmelt puutumatust ära võtta.
