Riigikohus: nõukogude armees teenimine polnud repressioon

 (116)
Riigikohus: nõukogude armees teenimine polnud repressioon
Foto: Andres Putting

Riigikohus ei võtnud menetlusse Andres Raidi kaebust, millega ta taotles nõukogude armees teenima sunnitud eestlastele represseeritu staatust.

“Riigikohus otsustas kassatsioonikaebust mitte menetlusse võtta, mis tähendab, et Tallinna ringkonnakohtu otsus jõustus,” ütles Delfile riigikohtu pressiesindaja Mailin Aasmäe. “Riigikohus võtab asju menetlusse, kui on vaja ühtlustada kohtupraktikat või tuleb luua mingis asjas kohtupretsedent.”

Raid nõudis Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist ja sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi sotsiaalministeeriumilt.

Genfi konventsiooni kohaselt on okupeeriva riigi tegevus okupeeritud territooriumil ja nende isikute võtmine oma sõjaväkke repressioon ja rahvusvahelise õiguse rikkumine. Raid leidis, et Genfi konventsiooni tuleks rakendada ka nende suhtes, kes olid sunnitud minema oma tahte vastaselt Nõukogude armeesse.

Represseeritutel on õigus kuni 50-protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis ja mitmetele tervisehüvitistele.

Nii Tallinna halduskohtus kui ka Tallinna ringkonnakohus otsustasid, et Nõukogude armees teenima sunnitud eestlasi ei represseeritud. Samas on Eesti võimud kindlal seisukohal, et Eesti riik oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt.