Riigikohus leiab, et maksu- ja tolliamet vabastas Kert Kingo ametist õigusevastaselt. Kingole tuleb maksta suur hüvitis

 (360)
Riigikohus leiab, et maksu- ja tolliamet vabastas Kert Kingo ametist õigusevastaselt. Kingole tuleb maksta suur hüvitis
Foto: Tiit Blaat

Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et maksu- ja tolliametis (MTA) arenguvestlust salaja salvestades ja salvestist edastades ei käitunud Kert Kingo õigusvastaselt.

Nii hindas riigikohus, et õigusvastane oli Kingo teenistusest vabastamine salaja salvestamise ja salvestise edastamise tõttu. Kuivõrd Kingo salvestas ja edastas vestluse salvestise eesmärgiga tõendada töökiusamist, kaalub riigikohtu hinnangul tema õigustatud huvi tõendada töökiusamist üles vestlust pidanud MTA ametnike huvid.

Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid Kert Kingo ja MTA selle üle, kas kaebaja võis salaja salvestada temaga peetud arenguvestlust ning edastada selle salvestise MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonnale, tõendamaks töökiusamist. Uurimine töökiusamist ei tuvastanud, kuid MTA vabastas arenguvestluse salvestanud ja edastanud kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest põhjusel, et ta rikkus sel ajal kehtinud isikuandmete kaitse seadust, sest ei küsinud arenguvestlust pidanud MTA ametnikelt nõusolekut vestluse salvestamiseks.

Riigikohus selgitas, et Eesti seadusandja polnud andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) korrektselt üle võtnud. Andmekaitsedirektiiv nõudis liikmesriikidelt, et sätestataks võimalus töödelda isikuandmeid ka isiku ülekaalukate õigustatud huvide elluviimiseks. Sellist õiguslikku alust Eesti seadused ette ei näinud. Seetõttu tugines riigikohus kaebuse lahendamisel vahetult direktiivile.

Seotud lood:

Riigikohtu hinnangul oli kaebajal kaalukas õigustatud huvi saada väidetava töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid, et nõuda sellise käitumise lõpetamist. Kuivõrd töökiusamine on sageli varjatud iseloomuga ja seda võib olla keeruline tõendada, hindas riigikohus, et Kingo õigustatud huvi tõendada väidetavat ebavõrdset ja väärikust alandavat kohtlemist oli kaalukam vestlust pidanud MTA ametnike huvidest.

Riigikohtu otsus kohustas maksu- ja tolliametit maksma Kert Kingole välja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise teenistusest õigusvastase vabastamise eest ja teenistusest õigusvastase kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga.

Halduskohus tunnistas kõnealuse kohtuasja kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kuna riigikohtu hinnangul ei sisalda tänane kohtuotsus kaebaja eraelu puutumatust kahjustavat teavet, otsustas riigikohus selle avaldada piiranguteta.

Kingo järjekordne võit

Varasemalt oli Kingo ja tema endise tööandja MTA kohtuvaidluse kohta teada, et värske ministri sõnul oli tegemist töökiusamisega. "Lähtusin oma tööd tehes aususe ja õiguse printsiibist ja ei olnud nõus sellega, mida taheti mulle peale suruda. See päädis tüüpilise töökiusamise tulemusega ehk siis leiti lahendus, kuidas mind töölt vabastada," ütles Kingo Delfile, kui uudis tema kohtuteest välja tuli.

Kohtukaigast on Kingo aga oma endiste tööandjatega vedanud varemgi ja vaidlustes õiguse saanud.

Kingo töötas politsei- ja piirivalveametis (PPA) kuni 2011. aasta mai lõpuni Tartu kriminaaltalituse uurijana ning alustas kaks päeva hiljem tööd MTA-s juristina. Olles töötanud juba üle aasta MTA-s, koostas Tartu politseijaoksonna ülemkonstaabel 2012. aasta septembris Kert Kingole väärteoprotokolli, kuna Kingo jättis 2011. aasta mais pärast ametikohalt lahkumist esitamata nõuetekohase majanduslike huvide deklaratsiooni.

Pea kaks nädalat hiljem esitas Kingo vastulause, milles märkis, et asudes pärast ametist lahkumist tööle maksu- ja tolliametisse, oli just viimane deklaratsioonihoidjaks ja esitas seega huvide deklaratsiooni oma uuele tööandjale. Vastulause rahuldati osaliselt ning lõpetati, kuna Kingo süü ei olevat suur.

Selle aga vaidlustas Kingo taaskord, märkides, et juhtumil puuduvad väärteo tunnused ja tema tegutses igati õigesti, kui esitas deklaratsiooni MTA-le. Kaebust ei rahuldatud, mispeale esitas Kingo Lõuna prefektuurile uue kaebuse, mis jõudis Tartu Maakohtusse. Kingo märgib seal, et väärteomenetluse lõpetamise määrus on põhjendamata ning temal puudub igasugune süü talle inkrimineeritavas teos. Kohus luges kaebust põhjendatuks ja rahuldas selle.

Loe veel

Maksu- ja tolliametis töötades sai Kingo aga 2017. aasta jaanuaris jällegi distsiplinaarkaristuse, millega vähendati ta palka neljaks kuuks 20% võrra. Juristi haridusega Kingo kaebas otsuse edasi Tartu halduskohtule, nõudes käskkirja õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Kingo hinnangul oli käskkiri motiveerimata ja jäi selgusetuks, milles süütegu seisneb. Lisaks olevat karistus talle omistatud süü kohta liialt range. 21. märtsil 2017 otsustas MTA otstarbekuse kaalutlusel käskkiri tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Kohtu hinnangul oli käskkirjaga rikutud Kingo õiguseid.