Taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks esitas riigikohtule Tallinna ringkonnakohus, kelle hinnangul oli seadusandja kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmisega rikkunud põhiseadust. Kui enamasti hindab riigikohus seda, kas õigustloova akti mõni säte on põhiseadusega kooskõlas, ning vastuolu korral tunnistab selle põhiseadusvastaseks ja kehtetuks, siis õigustloova akti andmata jätmise korral tuvastab riigikohus põhiseadusvastase lünga ja kohustab seadusandjat normiloomeks olukorras, kus viimane on jätnud täitmata põhiseadusjärgse kohustuse.

Kuna kolleegiumi hinnangul ei piisa põhiseadusvastase lünga tuvastamiseks üksnes üldisest tõdemusest, et vastu võtmata on kooseluseaduse rakendusaktid, jättis riigikohus taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks läbi vaatamata.

Kuna kooseluseadus on jõustunud ja kehtib, siis saavad õiguse adressaadid sellele oma subjektiivsete õiguste kaitsel tugineda. Kolleegium on seisukohal, et kuigi riigikogu on jätnud kooseluseadusest tulenevad muudatused teistes seadustes tegemata, ei võta see kohtutelt kohustust kooseluseadust üksikjuhtumil rakendada, lahendades vajaduse korral eri õigusnormidest tulenevad konfliktid õiguse üldpõhimõtetele tuginedes. Kohtud peavad õigust tõlgendama viisil, mis kindlustab põhiseaduspärase tulemuse.

Neil põhjustel ja arvestades, et põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatanud kohtud ei olnud põhjendanud, milliste õigusnormide puudumine nende hinnangul kohtuasja lahendamist takistas, jättis riigikohus esitatud taotluse rahuldamata.