Riigikohus ei rahuldanud roheliste taotlust saada tagasi kandideerimiseks mõeldud 62 500 eurone kautsjon

 (41)
Meeleavaldus haide ja raide kaitseks
Roheliste esinaine Zülexya IzmailovaFoto: Madis Veltman

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud Erakonna Eestimaa Rohelised kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale jätta erakonnale tagastamata Riigikogu kandidaatide registreerimisel tasutud kautsjon ning arvata see riigituludesse. Riigikohtu hinnangul ei ole praegu kehtiv valimiskautsjoni tagastamise kord põhiseadusvastane.

Riigikogu valimise seaduse järgi saavad valimiskautsjoni tagasi need erakonnad, mis ületavad valimiskünnise ehk koguvad üleriigiliselt vähemalt 5 protsenti häältest. Erakond Eestimaa Rohelised tasus Riigikogu valimistel kandideerinud 125 kandidaadi registreerimiseks kautsjoni kogusummas 62 500 eurot. Kuivõrd erakond kogus valimistel üle riigi 1,8 protsenti häältest, jättis Vabariigi Valimiskomisjon kautsjoni erakonnale tagastamata ning arvas summa riigituludesse. Erakonna sõnul riivab kautsjoni tagastamata jätmine põhiseaduses tagatud omandipõhiõigust ja kohtleb valimistel osalevaid erakondi ebavõrdselt.

Ehkki Riigikohtu hinnangul riivavad nii kautsjoni tasumise kohustus kui ka kautsjoni riigituludesse kandmine erakonna omandipõhiõigust ning erakonna õigust osaleda valimistel, asus Riigikohus seisukohale, et nii valimiskautsjonil kui selle riigituludesse kandmisel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk. Riigikohtu sõnul aitab valimiskautsjon kaasa valitava esinduskogu suuremale esinduslikkusele, kuna ebatõsiste kandidaatide kergekäelist ülesseadmist takistades väheneb kaotsi minevate häälte hulk. Kautsjoni tasumise kohustus kaotaks suuresti mõju, kui kautsjon kõigile kandidaatidele pärast valimisi tagastataks.

Lisaks selgitas Riigikohus, et valimiskünnist mitte ületanud, ent piisavalt hääli kogunud erakondadele makstakse sõltuvalt valimistulemusest riigieelarvelist toetust. Õigus saada toetust tekib juhul, kui erakond kogub vähemalt 2 protsenti häältest. Seega ei nõustunud Riigikohus kaebaja seisukohaga, et Riigikogu valimistel osalenud erakondi koheldakse põhjendamatult erinevalt – erinevat kohtlemist õigustab erinev valimistulemus.