Lõhmuse sõnul on raske põhjendada olukorda, kus eri kohtud mõistavad samalaadse teo eest drastiliselt erinevaid karistusi, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ta viitas ka Euroopa Komisjoni raportile, mis peab Eesti kohtusüsteemi püsiprobleemiks seda, et “teatud valdkondades määravad kohtunikud väga kergeid karistusi, mis võib kahjustada seaduste täitmist”.

“On tõsi, et kohtunik mõistab karistuse süüteo asjaolusid arvestades oma südametunnistuse järgi, kuid kohtunik peab tunnetama ühiskonna üldisi väärtusi ja ohte, mida üks või teine kuritegu põhjustab ühiskonnale ja inimeste õiglustundele,” lausus riigi kõrgeim kohtunik.

Karistuspraktika ühtlustamine eeldab Lõhmuse sõnul karistuspraktika analüüsi, mille seis on äärmiselt kehv.

“See peaks olema justiitsministeeriumi oluline töövaldkond,” märkis ta.

Kohtu autoriteedi pärast muretses ka õiguskomisjoni esimees Märt Rask. “Seda riivavad nii õiglustundega mitte kokkulangevad kohtulahendid kui ka see, et meil on kohtunikke, kelle suhtes tuleb rakendada kriminaalseadust,” osutas Rask vangis istuvale ekskohtunik Ain Truule.

Veel kurtis Lõhmus kohati Tallinna, Ida-Viru ja Narva kohtunike ülisuure töökoormuse üle, mistõttu kohtusüsteem ei suuda täna tagada kõigi kohtuasjade lahendamist mõistliku aja jooksul.