Riigikogus vaieldakse esimese septembri üle
Keskerakonda kuuluva Riigikogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul on teinud ettepaneku tähistada 1. septembrit riikliku tähtpäevana Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.
Mitmed Riigikogu liikmeid tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja mitte lõpetada eelnõu esimest lugemist, kuid see ettepanek ei saanud põhiseaduskomisjonis häälteenamust, vaid jäi viiki. Komisjoni nimel kaasettekandega esinenud Ignar Fjuki sõnul lähtuti komisjonis eelnõu tagasilükkamise ettepanekut tehes sellest, et pole kindel, kui kauaks jääb 1. september koolialguse päevaks.
Ka mitmed Riigikogu liikmed soovisid parlamendiistungil teada, mis saab siis, kui kooliaasta algus peaks viidama üle augustikuusse. Ettekandega esinenud keskerakondlase Viive Rosenbergi sõnul võiks teadmiste päeva tähistada ikkagi 1. septembril, sest ka haridusministeerium toetab selle päeva tähistamist 1. septembril.
Haridusministeerium on eelnõu toetanud, kuid pakkunud teadmistepäeva nime asemel tarkusepäeva. Ka Riigikogu liige Trivimi Velliste tegi ettepaneku, et päeva võiks nimetada pigem tarkusepäevaks.
Justiitsministeerium pole eelnõu toetanud, sest sarnaselt naistepäevaga ei ole tegemist riikliku tähtpäevaga. Küll aga võib seda igaüks tähistada. Ka lippude heiskamine sel päeval peaks jääma vabatahtlikuks, märkis justiitsministeerium.
Valitsus otsustas hiljuti toetada 1. septembri tähistamist tähtpäevana, kuid ei pea põhimõtteliselt õigeks suurendada kohustuslike lipupäevade arvu.
Keskerakonna fraktsiooni seisukohalt tähtsustatakse haridust üha enam. Kuna rahva hulgas on 1. september juba tuntud kui teadmistepäev, siis on Keskerakonna fraktsiooni seisukohalt mõttekas viia taoline regulatsioon sisse ka seadusandlusesse, rõhutamaks selle päeva tähtsust ka riiklikul tasemel. Eelnõu algatajate soov on, et sel päeval lehviksid lipud õppurite, õpetajate, haridustöötajate ja kõigi teadmisi hindavate ühiskonnaliikmete auks.
