Riigikogus taaselustati looduslike pühapaikade toetusrühm

 (26)
PALUKÜLA HIIEMÄGI RAPLAMAAL
Paluküla hiiemägiFoto: Arno Mikkor

Riigikogus taaselustati looduslike pühapaikade toetusrühm, mille eesmärk on tagada meie hiite ja muude pühapaikade säilimine.

Toetusgrupiga liitusid 12 riigikogu liiget: Lauri Luik, Artur Talvik, Krista Aru, Eerik-Niiles Kross, Madis Milling, Mart Nutt, Kalvi Kõva, Terje Trei, Tarmo Tamm, Märt Sults, Rainer Vakra ja Tanel Talve. Saadikurühma juhivad maaelukomisjoni liikmed: esimeheks on Lauri Luik ja aseesimeheks Artur Talvik.

„Veel eelmisel kuul tuli ilmsiks, et muinsuskaitse all olevas Unipiha hiiepaigas Tartumaal tehti metsafirma poolt lageraie, kuigi tegu on pühapaigaga. Kui me ei taha, et pühapaigad kui meie rahvakultuuri oluline osa unustamise tõttu häviks, tuleb need kaardistada ja neid hoida. Siis jõuab oluline info ka raie- ning kaevanduslubade väljastajate, kohalike omavalitsuste, maaomanikeni ja teisteni, kelle otsused võivad pühapaiku ja nende säilimist mõjutada,“ selgitas looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Lauri Luik.

Saadikurühm seisab selle eest, et 2020. aastaks ette nähtud hiite ja teiste pühapaikade kaardistamine toimuks võimalikult laiahaardeliselt ning kiiresti, nagu näeb ette ka kultuuriministeeriumis märtsis kinnitatud looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise arengukava.

„Eestis arvatakse olevat mitu tuhat kaardistamata looduslikku pühapaika, suurem osa neist Põhja-Eestis. Kuni pool pühapaikadest võivad olla unustus- ja hävimisohus, kui uurimistöös ning riiklikus kaitses kiiremas korras kokku ei lepita. Niikaua kui maaomanikud ja ettevõtjad ei tea, kus pühapaigad asuvad, saavad need kannatada ka teadmatusest,“ lisas Luik.

Ühenduse koostööpartneriteks on Eesti omausulisi ühendav Maavalla koda, Muinsuskaitseamet, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja vabatahtlike koostööring Hiiepaik.


Looduslike pühapaikade toetusrühm tegutses ka XII riigikogus Tõnis Lukase ning Juku-Kalle Raidi eestvedamisel.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele või muule religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi või etnoloogilisi andmeid.

Eestis on hinnanguliselt 3000 looduslikku pühapaika, millest ligi 500 on kas loodus- või muinsuskaitse all.