Riigikogus moodustati Põhja-Kaukaasia toetusgrupp
Ühenduse esimehe Andres Herkeli kinnitusel loodi saadikuühendus täna, mil möödub 15 aastat Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria president Džohhar Dudajevi hukkumisest 21. aprillil 1996.
„Mõned kuud varem, Venemaa vastuvõtmisel Euroopa Nõukogusse, seati Venemaale kohustuseks Tšetšeenia konflikti rahumeelne lahendamine ja inimõiguste rikkujate kohtu ette toomine. Kuid 1999. aastal, mil algas teine Tšetšeenia sõda, läks inimõiguste olukord veel hullemaks ning nüüd on seadusetus ja karistamatuse sündroom levinud kõikjal Põhja-Kaukaasias. Lisaks Dudajevile tapeti Tšetšeenia Sõja käigus ka teine legitiimselt valitud president, Aslan Mashadov,“ ütles Herkel.
"Toetusrühma mõte on mitte jätta väikeseid rahvaid üksi suure mõttelageda riigi küüsi. Maailmas on terve rida rahvaid, kes on üksi ja kellele see mentaalne toetus loeb jube palju," ütles ühenduse aseesimees Juku-Kalle Raid Delfile.
"Me kujutame ette, et Põhja-Kaukaasia koosneb venemeelsetest latkavkassidest. See ei vasta üldse tõele. Seal on oma kultuur, hästi pisikesed rahvusgrupid. Seda kõike tuleb hoida. Euroopa seda väga ei harrasta teha. Parlamentaalne toetus näitab tervele Euroopale, et Eestis on olemas inimesed, kes sellele asjale mõtlevad. See on väikerahvaste probleem, mida Euroopa peab varem või hiljem teadvustama," lisas Raid.
Herkel lisas veel ,et tal on hea meel, et ühenduse liikmeks asus endine Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste. "Paljud inimõiguste rikkumised Tšetšeenias on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kust on tulnud ridamisi otsuseid kodanike kasuks ja Vene Föderatsiooni vastu. Vene ametivõimud ei ole neile otsustele peaaegu reageerinud, karistamatuse sündroom jätkub,“ ütles Herkel.
