Riigikogus läbis esimese lugemise töötuna tööampsude tegemist võimaldav ja töötushüvitisi suurendav eelnõu

 (28)
Riigikogu istung
Riigikogu istungFoto: Rauno Volmar

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduseelnõu, mille tulemusel lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning suurendatakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe ning tööle asumisel töötuna arvelolek ja töötushüvitiste maksmine lõpetatakse.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul aidatakse selle muudatusega parandada inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, antakse lisamotivatsiooni tööturule naasmiseks ning säilitatakse töötegemise harjumus.

Teise muudatusena tõstetakse töötushüvitiste suurust, sest olemasolevad hüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal. "Statistikaameti andmetel oli näiteks 2018. aastal veidi üle poole kõigist töötutest suhtelises vaesuses ja ligi 17 protsenti absoluutses vaesuses, mistõttu on toetuste kergitamine hädavajalik. Uue korra kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ja töötutoetus tõuseb 35 protsendilt 50 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alamäärast, ehk 189 eurolt 292 euroni," ütles Mölder.

Seotud lood:

Eelnõuga muudetakse ka töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Lauri Läänemets: valitsus pakub töö kaotanutele vaid poolt rehkendust

Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets ütles täna riigikogus, et valitsuse esitatud uued tööturumeetmed on poolik lahendus, mis ei paku töö kaotanud inimestele vajalikul määral kaitset.

"Töötuks jäänud inimesed vajavad tuge, seda eriti olukorras, kus töö kaotamine pole nende endis põhjustatud. On kogu ühiskonna, meie kõigi vastutus, et keegi ei jääks üksi. Need muudatused on samm õiges suunas ja selle eest tuleb aitäh öelda kõigile tööturu osapooltele," märkis Läänemets tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel.

Valitsus saatis Läänemetsa sõnul parlamenti vaid pool rehkendust sellest, mida ametiühingute ja tööandjatega läbi arutati.

"Inimeste enda kogutud kindlustusmakse ehk siis töötuskindlustushüvitise suurem väljamaksmine on valitsuse lahkel loal võimalik 1. augustist. Töötutoetusi makstakse riigieelarvest ja nende suurendamine jõustub alles 1. jaanuaril 2021," rääkis Läänemets. "Tööpuuduse tipp peaks saabuma juba sellel sügisel. Paljud on tänaseks töö kaotanud ja vajavad kohe tuge. Öelda neile majanduskriisi lävel, et elage ära, makske oma kodulaen ja toitke lapsed 189-eurose toetusega, on inimestest möödavaatamine."

Sotsiaaldemokraadid on riigikogus algatanud eelnõu, mis viib töötutoetuse, aga ka töötuskindlustushüvitise miinimumi 360 euroni kuus, tõstab hüvitise 70 protsendini palgast ja tagab hüvitise maksmise ka juhul, kui lahkutakse töölt poolte kokkuleppel või omal soovil.