Riigikogulaste tagumikutunde lugema ei hakata
Suvel tegi kodanik Reigo Kimmel portaalis osale.ee ettepaneku, et riigikogu liikme palga võiks 30-50 protsendi ulatuses seostada saadikute kohalkäimisega riigikogu istungitel.
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde vastas ettepanekule kirjaga, milles märgib, et praktikas on üsna keeruline hinnata, milliseid puudumisi istungitelt lugeda põhjendatuks ja milliseid mitte.
"Näiteks võib tuua juhtumi, kus riigikogu liige osaleb istungi päeval riigikohtu istungil riigikogu esindajana, samuti kui riigikogu liikmel on avalik esinemine või ta võtab osa konverentsist. Sellistel juhtudel on väga raske hinnata kas tegu oli põhjendatud puudumisega või mitte, kuna riigikogu liige tegeles siiski oma töökohustustega," kirjutab Linde.
Linde meenutab ka, et riigikogu liikmetele kehtivad seadusest tulenevalt mitmed piiranguid kuulumisel teistesse ametitesse. Näiteks ei tohi riigikogu liige olla üheski muus riigiametis, tegutseda oma volituste ajal advokaadi, notari, kohtutäituri ega vandetõlgina, ka on piirangud kuulumisel avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku ja keeld olla avalik-õigusliku juriidilise isiku juht või juhatuse liige.
Ka vähendab täiendava tulu saamise võimalusi oluliselt põhimõte, mille kohaselt peab riigikogu liige vältima kõiki tegevusi, mis võivad põhjustada huvide konflikti. Riigikogu liikme põhiseaduslik roll eeldab, et isik katkestab senised tööalased sidemed ja pühendub riigikogu liikme tööülesannete täitmisele, istungitest osavõtt on aga üks paljudest tööülesannetest.
"Eeltoodule tuginedes leian, et ei ole otstarbekas siduda riigikogu liikme tasu riigikogu istungitest osavõtuga," märgib Linde.
