Riigikogulased tunnistasid laste probleemset olukorda
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg märkis arutelul, et vaesuse leevendamise üks oluline eelduseks on rikkusevõimekuse tekitamine mitmekesisema keskkonna ja majanduse abil.
Marek Strandbergi sõnul on täna üks suuremaid tööpuudusega kaasnevaid probleeme väga kõrge tööpuudus noorte hulgas. „Pelk raha ümberjagamine, millest sageli räägitakse, ei ole siin õige lahendus,“ tõdes ta. „On selge, et meie laste oskused jäävad rohkem välja arendamata kui varem ja küsigem lihtsalt, et kas see on tingitud ainult raha kättesaadavusest või ikkagi on see küsimus ka, näiteks koolist ja näiteks õpetajast,“ arutles Strandberg.
Ka leidis Strandberg, et laste olukord sõltub ennekõike just nendest täiskasvanutest, kes neid ümbritsevad. Oma ettekandes tõi Strandberg välja, et vaesusega toime tulekuks tuleb optimeerida ressursside kasutust.
Reformierakond: iga laps on väärtus
Reformierakondlasest sotsiaalkomisjoni liige Tatjana Muravjova toonitas, et iga laps ja tema heaolu on riigi jaoks väärtus. Muravjova sõnul on lapse jaoks parim elu-, arengu- ja kasvukeskkond kodu ja perekond. “Lastega perede toetamisel on esmatähtis osutada peredele vajalikke teenuseid. Nendele lastele, kelle vanemad turvalist arengukeskkonda ei paku, tagab selle riik lastekaitse ja hoolekande süsteemi kaudu,” lausus Muravjova.
Muravjova hinnangul“Oluline on säilitada ja edasi arutada sotsiaalse kaitse süsteemi, sh. peretoetuste süsteemi. Samuti on oluline töö ja pereelu ühitamise soodustamine. Ka võiks paindlikumaks muuta vanemahüvitise süsteemi, et emad kiiremini tööturule tuua,’’ ütles Muravjova.
’’Laste väärtustamine peab olema poliitikaülene järjepidev tegevus. Seda peab omakorda toetama järjepidev perepoliitika, sest laste ja perede heaolu on väga tihedalt omavahel põimitud,’’ lisas ta.
Rahvaliit: igaühel on õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial on seisukohal, et valitsuse sotsiaalpoliitilised meetmed toetavad eelkõige keskmisest jõukamaid peresid, seetõttu on valitsuse jutt solidaarsusest ja võrdsetest võimalustest silmakirjalik.
„Ilmselgelt on meie riigi laste ja perede toetussüsteem tasakaalust väljas, süveneb sündivust soodustavate toetuste ja perede heaolu tõstvate toetuste ebavõrdelisus, seda viimaste kahjuks,“ selgitas Treial.
Möödunud aastal maksti riigieelarvest peretoetusteks kokku 3,975 miljardit krooni, sellest koguni 2,389 miljardit läks vanemahüvitiseks 19 668 isikule. “Vanemahüvitis on küll kiiduväärt abinõu, kuid kas just nii suured kulutused nii vähesele rühmale on õiglased, eriti olukorras, kus muud peretoetused ei ole kasvanud, neid on isegi vähendatud või hoopis kaotatud. Vanemahüvitise ülempiiri alandamine või ka teatud protsendi arvestamine eelnevast palgast aitaks sotsiaalset ebavõrdsust kindlasti vähendada,“ kommenteeris Treial.
Treial leiab, et laste kasvatamist tuleb riiklikult toetada, et kõik saaksid korraliku kooli- ja huvihariduse ning laste turvalisuse tagamiseks on oluline leevendada tööpuudust. Praegu satub vanemate töötuse tõttu järjest rohkem lapsi rasketesse majandusoludesse. Leibkondades, kus keegi ei tööta, kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 37 000 alla 18aastast last. Seda on rohkem kui Viljandis ja Rakveres elanikke kokku, nii et piltlikult öeldes kannatab puuduse käes kaks linnatäit lapsi.
Sotsid: rohkem tuleb tähelepanu pöörata laste soodustustele
Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof rääkis elanikkonna kihistumisest tulenevatest probleemidest, samuti töötusest ja omavalitsuste kahanevast võimekusest abistada lastega peresid. Pikhofi arvates tuleb meil pöörata rohkem tähelepanu lastele suunatud soodustustele ja tasuta teenustele. Veel leidis ta, et tuleks muuta töölepinguseadust, tõsta töötuskindlustushüvitist ning laiendada hüvitise saajate ringi. Pikhof tegi ettepaneku luua Lastekaitse Liidu ja Töötukassa ühine sihtkapital, kuhu saaksid maksuvabalt annetusi teha nii ettevõtted kui eraisikud.
