Riigikogulased peavad oma suurimaks praagiks liiklusseadust
Delfi saatis mitmele riigikogulasele küsimuse — milline oli parlamendi nelja aasta kõige suurem praak? Enamik vastanuid pidasid selleks liiklusseadust.
“Liiklusseaduse eelnõu ettevalmistamine võinuks olla kindlasti parem,” vastas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Marko Mihkelson Delfi küsimusele.
Nõnda arvas ka roheliste fraktsiooni liige Marek Strandberg: “Julgen arvata, et liiklusseadus, mille tavatu olemus on selles, et see on aastaid ministeeriumis ette valmistatud, kuid ikkagi tohutult konflikte ja vastuolusid tekitanud.”
Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm lisas, et uue liiklusseaduse saatis majandusministeerium 2010. aasta lõpul riigikokku täiesti toorel kujul. “Riigikogu majanduskomisjon pani selle Urmas Klaasi juhtimisel süüdimatult lõpphääletusele. Tulemuseks tagantjärele selgunud lollused, mis riigikogu niigi madalale mainele veel ühe igati põhjendatud hoobi andsid,” sõnas Rumm.
Eelkõnelejatega nõustub ka keskfraktsiooni liige Kalle Laanet. “Olen nõus. Seda tehti kindlasti kiirustades ja hakatakse kohe lappima. Ma arvan, et esiteks on segadus sellega, et millal ta kehtima hakkab, ja teine pool on see, et see seadus on niimoodi kokku kirjutatud, et lihtinimese jaoks, kui ta seda loeb, on sellest ikka väga raske aru saada.”
Laaneti arvates võib selle seaduse baasil tulla päris päris mitmeid kohtuvaidlusi.
Osaliselt nõustub kriitikaga ka reformierakondlane Väino Linde. “Liiklusseadus on näide sellest, kus me püüdsime üle reguleerida ja mitte täiendada olemasolevat seadust. Ma osalt olen nõus, et see toob liiga palju sisse uuendusi, mis ei pruugigi olla halvad, aga kuna liiklusseadus kehtib meile kõigile, siis ei pruugi see rahva praktikas nii kiiresti juurduda. Sada protsenti ma ei pea seda ebaõnnestumiseks, aga möönan, et seda oleks saanud teha ka väiksemate uuendustega ja vaidlusi oleks vähem olnud,” sõnas Linde.
