Seadus aga määrab, et riigikogu saab kehtestada hüvesid ainult järgmisele koosseisule. Seega sooviksid saadikud, et järgmisel koosseisul ei tuleks esinduskulude puhul enam arveid esitada ning et igal saadikul oleks võimalus võtta ka endale assistent, kelle palk moodustaks kolmandiku riigikogu liikme palgast, kirjutab Postimees.

Ükski partei võtnud siiski idee algatust omaks.

“Seda kõike on arutatud vaid idee tasandil kõigis fraktsioonides, aga mingit eelnõu ei ole,” ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik, kes siiski tunnistas hüvede suurendamise vajadust.

“See on kindlasti arutelu objekt, kui tahame saada riigikokku paremaid inimesi ja et nad oleks ka sotsiaalselt kaitstud.”

Seppiku sõnul on Eesti maailmas üsna erandlik maa, kus parlamendil ei ole pensioni. “Sest vaadake, kui inimene tuleb siia, tuleb ta oma põhitöölt ära. Muidugi võib öelda, et mis te sinna lähete, tehke oma põhitööd. Aga meil on demokraatlik riik ja parlament vajab meie parimaid inimesi.”

Ka kuludokumentide teema vajab tema sõnul lahendeid. “Meie arvame, et hirmus arvete kuhjamine riigikogu raamatupidamisse ei ole õige. Minu isiklik arvamus on, et me peaksime usaldama riigikogu liiget, kui ta on siia rahva poolt valitud,” ütles Seppik.

Erinevate parteide esindajate sõnul on suuremate hüvede teemat on arutatud kogu nende ametisoleku ajal. Riigikogu juhatus kutsus kaks aastat tagasi kokku töögrupi, kes on ka koos käinud ja probleeme arutanud.

Res Publica fraktsiooni esimehe Marko Pomerantsi sõnul oli selle töögrupi algatajaks kaks aastat tagasi reformierakondlane Rein Lang.

Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik sõnas, et kuna üksmeelele ei ole jõutud, siis pole midagi algatatud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor sõnas, et riigikogulastel võiksid olla kindlad palgad, mida määraks iga koosseisu jaoks spetsiaalne ekspertide kogu.