Kui Eestis makstakse riigikogulasele neljakordset keskmist palka (eelmisel aastal 40 848 krooni), siis Läti seimi liikme teenistus kujuneb põhimõttel, et eelmise aasta keskmine palk korrutatakse läbi 3,2-ga. See tegi nende palgaks eelmisel aastal 1767 eurot ehk 27 618 krooni.

Leedu parlamendiliikmete palk on aga seotud miinimumpalgaga — süsteem, millele üleminemist on soovitanud ka oluline osa Eesti avalikkusest.

Riigikogulane teenib rohkem ka Venemaa riigiduuma lihtliikmest. Viimase palk on kroonides umbes 36 450 ehk Riigikogu liikme eelmise aasta kuuteenistusega võrreldes ligikaudu 4400 krooni vähem.

1. märtsist hakkab riigikogu lihtliige saama palka 49 060 krooni kuus ja nii 12 kuud järjest. See on üle 8000 krooni enam kui eelmisel aastal. Sama tempoga jätkates jõuavad parlamendiliikmed kiiresti järgi oma kolleegidele Euroopa Liidu arenenumates liikmesriikides — Soome oli 2002. aastal keskmise palga ja Eduskunta liikme palga suhe 1,8, Rootsis oli 2002. aastal sama näitaja 1,6, Suurbritannias 2,1.