Riigikogulane presidendi Jeltsini-kriitikast: Ilves ei näinud tanke, vaid mõtiskles turvalises Läänes
Riigikogulane Igor Gräzin, kes 1980ndate lõpus puutus Moskvas kokku ka Boriss Jeltsiniga, on kriitiline Toomas Hendrik Ilvese arrogantsi suhtes, mida ta peegeldas Boriss Jeltsinile mälestusmärgi rajamisest rääkides.
President Ilves tunnistas Postimehele Jeltsini mälestusmärgist rääkides: "Kui tahame kedagi mälestada, siis võiksime esmajoones mälestada inimesi, kes kehastavad Eesti väärtusi: Enn Sarv, Jaan Kross, Artur Alliksaar. Kui tahame mõnda välismaalast, siis miks mitte ka Vaclav Havel. Mis puutub Jeltsinisse, siis kes oli see, kes ütles, et kui Eesti astub NATOsse, siis algab kolmas maailmasõda? See polnud Vladimir Putin. Ma tegelesin ise Vene vägede väljaviimise jamaga kolm aastat."
Gräzin kinnitas Delfile, et see on Ilvese väga isiklik seisukoht. "Pealegi - muutlik. Aastal 2007 arvas Ilves, et Jeltsinile võlgneme me 20. sajandi ühe suurima geopoliitilise heateo ja et otsustavad olid Jeltsini vaprus ja otsusekindlus," meenutas ta.
"Sellega olen nõus minagi. Aga mida arvab Ilves inimesena homme, ei tea ka Issand taevas. Hindamaks Jeltsini isiklikult riskantse visiidi tähtsust Tallinnasse 1991. aasta jaanuaris, võtaks arvesse ühe asjaolu: näha tanke tänaval ja sõpru langemas NSVLi hullunud eriväelaste käe läbi - on üks asi ja teine asi on mõtiskleda igavikulistel teemadel turvalises Läänes," lisas riigikogulane. "Seda esiteks. Ja juba täiesti emotsioonivaba fakt on see, et ca 3-4- päeva jooksul augustis oli Eesti iseseisvuse saatus isiklikult ainult ühe inimese käes - see oli Boris Jeltsin. Võrdluseks - igati lugupidamist vääriv Mihhail Gorbatšov leinab veel tänagi taga perestroikat, mis tähendanuks Eesti NSV säilitamist NSVL koosseisus..."
Gräzini arvates on Jelstsini mälestuse teema tänase Eesti poliitilise moraali küsimus. "Meid - 39 inimest, kes selle idee algatasid ja neid sadu, kes sellega iga päev liituvad, ühendab tegelikult vaid kaks asja: ajalooline mälu ja inimlik südametunnistus. Kõik. Arvan, et keegi meist ei soovi hinnata ajalugu kellegi "poolt" või "vastu" ja Ilvesel on täielik õigus oma nägemusele. Aga me ei taha, et Eesti ajaloost kaoks meie riigi ajaloos otsustavat rolli etendanud isiku ja nende saatuslike päevade mälestus."
