Riigikogu võttis vastu uue sisejulgeoleku paketi
52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus, teatas riigikogu pressitalitus.
Seaduse üheks eesmärgiks on mõistete korrastamine ja ühtlustamine karistusseadustiku 15. peatüki teises jaos sisalduvate riigivastaste süütegude sätetes.
Muudatusega kõrvaldatakse süsteemitus ning ebaselge struktuur kõnealuse jao sätetes. Ühtlasi muudetakse seadusega sama jao süütegude eest ettenähtud sanktsioone, et seeläbi suurendada turvatunnet ja Eesti Vabariigi usaldusväärsust. Muudatuste tulemusel on nimetatud jao sätete sanktsioonid proportsioonis nende tegude ohtlikkusega.
Teise eesmärgina tõhustatakse massilise korratuse kohta käivaid sätteid, sest tegemist on ohtliku riigivastase süüteoga. Selleks nähakse lisaks juba kriminaliseeritud massilise korratuse organiseerimisele ette karistusõiguslik vastutus ka sellise teo toimepanemisele üleskutsumise ja massilise korratuse ettevalmistamise eest. Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal hõlmab seaduse kohaselt ka seadusliku korralduse eiramist. Muudatused aitavad ennetada massiliste korratuste organiseerimist ja massilise korratuse käigus süütegude toimepanemist.
Seaduse vastu hääletas 30 riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Hädaolukord
75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seadus. Raamseadusena käsitleb hädaolukorra seadus kriisiolukordi üldisemalt ja korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikke aluseid.
Seadusega muudetakse ja täiendatakse kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korraldust nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib seadus elutähtsate teenuste tagamise toimepidevuse korraldust põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud.
Seadus jõustub üldises korras, seaduse paragrahvid 40-41 ja 51-52 jõustuvad 2010. aasta 1. juulil. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud täitma käeoleva seaduse paragrahvi 37 lõike 3 punktides 1 ja 2 tulenevad kohustused hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
Erakorraline seisukord
64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse. Seadusega ajakohastub erakorralise seisukorra seaduse regulatsioon.
Seadus käsitleb muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja selle väljakuulutamise aluseid.
Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist, varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustavat tegevust. Seaduse kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
