Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse
„Hädaolukord ja elutähtsa teenuse ulatuslik katkemine mõjutavad tuntavalt paljude inimeste elu ja tervist. Seetõttu on oluline, et uus hädaolukorra seadus võtab kokku senised kogemused ja teadmised ning kehtestab valitsusasutustele, omavalitsustele ja elutähtsate teenuste osutajatele selged ootused ja juhised – analüüsida riske, mõelda läbi tegevusplaan ja vajalikud vahendid ning viia läbi õppusi,“ ütles siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont.
„See on oluline samm turvalisema ja kriisides hästi hakkama saava Eesti poole, olgu tegemist siis epideemia, ulatusliku elektri- või veekatkestuse, küberründe või näiteks sularaharingluse- või maksehäiretega,“ lisas Kont.
Uues seaduses keskendutakse 14 elutähtsale teenusele. Juhul kui elutähtsate teenuste häire on ulatusliku ja suure mõjuga, on valdkonda korraldava ministeeriumi või kohaliku omavalitsuse kohustus avalikkuse huvides sekkuda. Ühelt poolt toetada ettevõtet kriisi lahendamisel ja teisalt tagada valdkonna toimimine.
„Ühtlasi annab uus seadus hädaolukordi lahendavatele asutustele ülesande teavitada ennetavalt Eesti inimesi võimalikest riskidest ja ohtudest ning jagada neile käitumisjuhiseid kriisides toime tulemiseks,“ lausus asekantsler Kont. „On oluline, et me kõik – elanikud, ettevõtjad ja riigiasutused – mõtleksime sellele, mida saame ise teha, et kaitsta oma elu ja tervist,“ kommenteeris Kont.
Lisaks toob uus hädaolukorra seadus Eesti õigusruumi ulatusliku evakuatsiooni mõiste, mis seni sellisel kujul puudus. Edaspidi viib evakuatsioone läbi politsei- ja piirivalveamet, keda toetavad inimeste majutamisel ja toitlustamisel kohalikud omavalitsused.
Olulise muudatusena muutub ka riigile tähtsate varude moodustamine senisest paindlikumaks. Tulevikus on näiteks toidu-, ravimi või muude varude loomine vahetumalt seotud ajas muutuvate riskianalüüside ja hädaolukordade lahendamise plaanidega.
Hädaolukorra seadus on loodud tagamaks, et iga asutus täidaks oma kriisireguleerimise ülesandeid. Asutuste roll on enda vastutusalas olevate riskide kaardistamine, analüüsimine ja võimalike lahenduste väljatöötamine, varude moodustamine, hädaolukordadeks valmistumine, õppuste läbiviimine ning hädaolukordade lahendamine.
Kriisireguleerimine tugineb Eestis neljale põhimõttele. Esiteks on see detsentraliseeritud – iga ministeerium, riigiasutus ja omavalitsus vastutab enda valdkonnas kriisireguleerimise eest ise. Teiseks lähimuse põhimõte – kriis lahendatakse nii madalal tasemel kui võimalik, kuid nii kõrgel tasemel kui vajalik. Kolmandaks ülesannete jäävuse põhimõte – kõik asutused jätkavad oma igapäevaste ülesannete täitmist ka kriisiolukorras. Neljandaks asutusteülene koostöö kriiside lahendamisel –ametkonnad teevad koostööd kriisireguleerimise kõigis etappides, alates kriisideks valmistumisest, lõpetades nende lahendamisega.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seadus (205 SE) täpsustab kriisireguleerimisega seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning tähtsustab riskikommunikatsiooni tegemist. Samuti näeb seadus ette elutähtsate teenuste regulatsiooni korrastamist ja riigi tegevusvaru korraldamise regulatsiooni põhimõtete täpsustamist, teatas riigikogu pressiesindaja.
Seaduse kohaselt täpsustatakse kriisireguleerimises osalevate asutuste ülesandeid lähtudes põhimõttest, et iga asutus täidaks oma kriisireguleerimisülesandeid ja vastutaks nende täitmise eest ning et iga ministeerium ja asutus vastutavad kriisireguleerimise eest oma sektoris või vastutusalas.
Samuti täpsustati seadusega hädaolukorra riskide hindamist ning hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid. Riskide hindamise täpsustamise eesmärgiks on riskianalüüside muutmine detailsemaks, et neid saaks paremini kasutada ennetus- ja valmisoleku tegevuste planeerimisel. Hädaolukorra lahendamise ja juhtimise sätteid muudetakse, et hädaolukorda oleks võimalik kiiresti ja tulemuslikult lahendada olenemata sellest, milline asutus hädaolukorda juhib.
Vastu võetud seadus tähtsustab hädaolukorra ennetamise ja selleks valmistumise ühe olulise osana riskikommunikatsiooni korraldamist. Riskikommunikatsioon tähendab seaduse kohaselt elanike teavitamist hädaolukorda põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest ning selle eesmärgiks on suurendada elanike teadlikkust ning tõsta nende valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks.
Riigi tegevusvaru regulatsiooni täpsustatakse selleks, et tekitada Eestis selline tegevusvarude regulatsioon, mis põhineb tegelikel asjaoludel ning on seeläbi piisav hädaolukorra lahendamiseks.
Elutähtsate teenuste puhul on seaduse kohaselt üldiseks eesmärgiks tagada olukord, kus riigi ressursse kulutatakse nende teenuste toimepidevuse tagamiseks, mis on tõepoolest elutähtsad ehk vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks kriisi ajal. Samuti on eesmärk tagada valmisolek ka elutähtsa teenuse katkestuseks, mitte vaid loodusõnnetuseks, katastroofiks või muuks selliseks sündmuseks.
Seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil.
