Riigikogu võttis vastu 2013. aasta riigieelarve
Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Lõpphääletusel hääletas riigieelarve poolt 55 saadikut ja vastu oli 37 saadikut. Erapooletuid ei olnud.
Rahanduskomisjon esitas riigieelarvesse kolmandaks lugemiseks kaks mahukamat muudatust, mis olid suunatud eelkõige regionaalsete investeeringute ja kolmanda sektori projektide, kuid ka lastetoetuste ja meditsiinitöötajate palkade suurendamiseks.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, Keskerakonna fraktsioonilt ja kultuurikomisjonilt laekus kokku 14 muudatusettepanekut, millest rahanduskomisjon toetas kahte kultuurikomisjoni poolt esitatud muudatust.
Demokraatide ühendus ei toetanud valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve vastuvõtmist ning leidis, et eelarvesse planeeritud tulud ei kata sinna kirjutatud palgatõusu lubadusi.
Eelarve vastu hääletasid ka Keskerakonna ja SDE saadikud.
Sotsid põhjendasid oma vastuseisu sellega, et valitsusliit lükkas tagasi sisuliselt kõik eelarve paremaks tegemise ettepanekud.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas, et 2013. aasta riigieelarve suurimaks puuduseks on elektri hinna tõusu mitte leevendamine. Simson lisas, et võitlus odavama elektri nimel jätkub ning Keskerakond esitab juba homme Riigikogule vastava eelnõu.
Eelarve tuludeks on umbes 7,5 miljardit eurot ja kuludeks umbes 7,7 miljardit eurot.
Rahandusministeeriumi teatel kasvab eelarve tulude maht kooskõlas majanduse stabiilse arenguga järgmisel aastal 2,2 protsenti ning kulud suurenevad 1,1 protsenti.
Järgmise aasta eelarves on olulisel kohal sotsiaalse turvalisuse suurendamine – kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves.
Suurenevad ka valitsemisalade palgafondid 4,4 protsenti, mille jaotuse ametiasutuste vahel otsustab iga minister.
Valitsussektori investeeringute maht püsib kõrge, kuid jääb sellele aastale alla seoses heitmekvootide müügi tulu arvelt tehtud investeeringutega.
Järgmisel aastal on investeeringute maht kokku 923,5 miljonit eurot. Alla poole investeeringutest teeb valitsussektor järgmisel aastal välistoetustest, suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga.
Valitsussektori eelarve püsib tasakaalu lähedal, kuid on prognoosi järgi ajutiselt veel 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Struktuurselt on järgmisel aastal eelarvepositsioon juba ülejäägis 0,1 protsendiga SKPst.
Järgmise aasta eelarvega püsib Eesti võlakoormus Euroopa Liidu madalaimana. Prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 protsenti. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
