Riigikogu võttis riigieelarve 59 poolthäälega vastu
2014. aasta riigieelarve tulud on eelnõu järgi kokku 8,018 miljardit eurot ja kulud 8,056 miljardit eurot.
Tuludest on maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete osa 6,625 miljardit eurot, välistoetusi on ligi 900 miljonit eurot. Kuludest on suuremad näiteks kulud sotsiaalsele kaitsele 2,665 miljardit eurot, tervishoiule 1,016 miljardit eurot, majandusele 977 miljonit eurot ja haridusele ligi 760 miljonit eurot. Investeeringuteks on kavandatud 832 miljonit eurot.
Kõige rohkem kõneainet pakkunud teemaks kujunes seekord nn firmaautode eelnõu, mida püüdis läbi suruda rahandusminister Jürgen Ligi ja mis oleks firmadele kuuluvate autode käibemaksusoodustusi vähendanud. Ministri parteikaaslased rahanduskomisjonis ei olnud plaaniga päri ja eelnõu kukkus läbi, jättes eelarvesse 24 miljoni euro suuruse augu. See lapiti hiljem ettevõtete dividendidest, laekuvate dividendide tulumaksust, 4G mobiilside võrgu sagedusloa täiendavast müügist, valitsuse reservfondidest ja maade müügist saadud tuluga.
Koalitsioon: tõstsime palku ja pensioneid
Reformierakonna fraktsiooni liige Jaanus Tamkivi kritiseeris seda, milliseks tänavune riigieelarve arutelu kujunes ehk väljendas oma rahulolematust sotside korraldatud ööistungi üle. „Töö käis öö otsa, kui seda tööks saab nimetada. Kutsun üles järgmisel, meie riigikogu koosseisu viimasel, eelarve vastuvõtmisel olema targemad, sest trepitallamiseks ei ole meid siia valitud,“ manitses ta.
Tamkivi rõhutas, et Eesti on üks vähestest euroliidu riikidest, kus on kõrge pensionitõus ja pidas positiivseimaks seda, et palgadki tõusevad. „Aitame neid, kes abi vajavad,“ toonitas ta ja rääkis, et jätkata on vaja just vajaduspõhiste toetuste süteemi arendamisega.
„Kultuuriministeeriumi eelarve suureneb koguni 21,2%, ERMi uue hoone ehitus on käima lükatud, Ugala teatrit renoveeritakse ja kultuuritöötajad saavad palka juurde. Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid, liinile tulevad uued rongid,“ loetles Tamkivi eelarve positiivseid aspekte.
„Loetelu headest asjadest võiks jätkata ja mõtlema panna ka neid hindajaid, kes ütlevad, et inimesteni meie areng ja rikkus ei jõua. Mina ei tea küll, kuhu ta siis kinni jääb? Kas kohe peamegi välja mõtlema probleeme, et täita oma päid ja ajalehti?“ küsis Tamkivi.
IRLi fraktsiooni esimees Kaia Iva lisas, et majanduskasvu pidurdumise juures suutis riik uusi töökohti luua ja palka tõsta. „Tagatakse politseinike, päästetöötajate ja kultuuritöötajate palgakasv,“ tõi Iva näite.
„Ka sel aastal õnnestus ära hoiad Keskerakonna tavaline tulude ülesbluffimine ja sotsiaaldemokraatide pakutud maksukasv,“ lisas ta.
Opositsiooni mured: lastetoetused ja koolilõunad
Opositsioon oli eelarve suhtes ootuspäraselt kriitiline. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimehe Sven Mikseri hinnangul jättis riik lahendamata suure hulga murekohti.
Ta tõi välja selle, mille eest sotsid ööistungitel seisid ehk 19-eurose lastetoetuse tõstmine 48 eurole, mis jäi siiski saavutamata. „Selleks tuleb loobuda 1% tulumaksu alandamisest. Kas 48 eurot vajavad rohkem lapsed või peaminister ja riigikogu liikmed?“ küsis Mikser.
Veel tõi ta murekohtadena välja madalapalgaliste kõrged tööjõumaksud, tulumaksuvabamäära tõstmise mõttest loobumise, huviringide toetustest taganemise, tasuta koolitoidu jätkuva puudumise gümnaasiumiastmes ja kohalike omavalitsuste alarahastamise.
Pensionite täiendava tulumaksuvabastuse üle oli aga Mikseril hea meel, nagu ka selle üle, et lahenduse leidis sügava puudega laste õppelaenude küsimus. „Meetilk tõrvapotti magusaks ei muuda,“ nentis Mikser siiski.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et eelarves on kulusid enam kui tulusid, mistõttu peaminister Ansip reedab omaenda põhimõtet mitte esitada defitsiidis eelarve. „Sealjuures mantra, et maksusüsteem Eestis olgu külmutatud, ei ole elujõuline,“ märkis Simson.
Simsonile valmistas eriti pahameelt koolitoitude küsimus, mille pealt kokkuhoidmine või „ilustatud keeles vajaduspõhiseks muutmine,“ nagu Simson väljendus, olevat vastuvõetamatu. „Koolilõuna on 78 senti ja selle kehtestamisest on möödas pikad aastad, vahepeal on aga hinnatõus olnud märkimiväärne, eriti toiduainetel,“ põhjendas Simson.
Samuti kritiseeris ta sotsiaalpedagoogide ja koolipsühholoogide palgafondi kaotamist ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest loobumist, mis oleks leevendanud keskmise või alla keskmise palga teenijate maksukoormust.
„See on väsinud ja tülpinud eelarve, probleemidest üritatakse üle sõita, tegelikke probleeme lükatakse edasi,“ võttis Simson oma seisukoha kokku.
