Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu 127 õigusakti

 (15)
Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu 127 õigusakti
Foto: Priit Simson

Riigikogu 13. koosseis alustas tööd 2015. aasta märtsi lõpus ja 21 kuuga võeti vastu 219 seadust, otsust ja avaldust. Eelmisel aastal võttis riigikogu vastu neist 127.

Õigusakte võeti mullu vastu enam esimesel poolaastal, mil enne suvepuhkusele suundumist võeti vastu 56 seadust, 11 otsust ja kaks avaldust ehk kokku 69 õigusakti. Augusti lõpus toimus erakorraline istungjärk, kus aga õigusakte vastu ei võetud. Teisel poolaastal algas suurem töö septembri keskel, kolme kuuga võeti vastu 40 seadust ja 18 otsust. Neist kaks seadust ja üks otsus võeti vastu 19. detsembril toimunud erakorralisel istungjärgul, millega istungid tolleks aastaks ka lõppesid.

Vastuvõetud õigusaktidest on kõige sagedamini juhtivkomisjoniks olnud põhiseaduskomisjon, kes on vedanud 37 õigusakti vastuvõtmist 219-st. Rahanduskomisjon on juhtinud 34 õigusakti vastuvõtmist, sotsiaal- ja keskkonnakomisjon 25, riigikaitsekomisjon 24 ja majanduskomisjon 23 õigusakti.

Kõige vähem on vastuvõetud õigusakte juhtinud Euroopa Liidu asjade komisjon, kelle juhtimisel on vastu võetud üksnes üks õigusakt. Kolm õigusakti on menetletud ilma juhtivkomisjonita, neist kahe algatajaks oli kas president või riigikohtu esimees. Väike vastuvõetud õigusaktide arv on ka maaelukomisjoni nime taga – viis.

Suurem osa õigusakte, täpsemalt 152 (219-st) ehk 69,4 protsenti, algatas viimase 21 kuu jooksul valitsus. Riigikogu on algatanud 60 õigusakti ehk 27,4 protsenti kõigist vastuvõetud õigusaktidest. President või riigikohtu esimees on algatanud lisaks mainitud kahele veel viis õigusakti, mida on menetletud eesotsas põhiseaduskomisjoniga (seitse õigusakti on 3,2 protsenti kõigist vastuvõetuist).

Viimasel istungjärgul, mis algas septembris, võeti vastu kokku 58 õigusakti. Neist kümne menetlemist vedas riigikaitsekomisjon, kusjuures kõik need kümme algatas valitsus. Kokku algatas valitsus 58-st 47 ehk 81 protsenti õigusaktidest. Riigikogu algatas viimasel istungjärgul vaid kümme ehk 17,2 protsenti õigusaktidest.