Riigikogu vabastas kindralleitnant Kerdi ametist

Riigikogu vabastas esmaspäeval napi häälteenamusega kaitseväe juhataja ametist kindralleitnant Johannes Kerdi.

Kerdi vabastamise poolt oli 47, selle vastu 46 parlamendiliiget. Erapooletuid ei olnud.

Kerdi ametist vabastamist pooldas enamus valitsusliidu poliitikutest, selle vastu oli valdav enamus opositsioonist, kuid mitte üksmeelselt.

Reformierakondlastest hääletas ainsana Kerdi ametist vabastamise vastu Tiit Käbin, hääletusest ei võtnud osa reformierakondlased Toomas Savi, Väino Linde ja Maret Maripuu. Hääletamisel ei osalenud ka isamaaliitlane Sirje Endre.

Riigikogu opositsioonist hääletasid üllatuslikult Kerdi ametist vabastamise poolt keskerakondlane Tõnu Kauba ja sõltumatu saadik Sergei Ivanov.

Ettepaneku Kerdi vabastamiseks tegi parlamendile president Lennart Meri, Kerdi vallandamist toetas jõuliselt ka kaitseminister Jüri Luik. Esmaspäeval süüdistasid parlamendis esinenud president ja kaitseminister Kerti poliitikasse sekkumises ja puudujääkides kaitseväe juhtimises. Samas kinnitasid president ja kaitseminister, et näeksid Kerti maavägede juhina.

Kindralleitnant Johannes Kert kinnitas esmaspäeval enne hääletust parlamendis esinedes, et president Meri etteheited tema armeejuhi kohalt vabastamiseks on ebaselged ja arusaamatud.

"Ma ei tea, mida president mulle ette heidab," ütles Kert.

Ta lisas, et ei lahku armeejuhi kohalt vabatahtlikult, kuna presidendil pole ühtegi kehtivat lahkumisavaldust.

President Meri arvas Johannes Kerdi reservi juuni lõpus ja tegi parlamendile ettepaneku vabastada ta armeejuhi kohalt.