Istungil osalenud riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on näiteks kaitseliidu eriolukordades kasutamise kord natuke ebaselge, kirjutab Postimees.

Näiteks pole selge, kuidas käituda juhul, kui hulk massilisi vandalismiakte muutub riigipöördekatseks.

Õiguskomisjon ja riigikaitsekomisjon pidasid eile päeval Toompea lossi Valges saalis riigikogu esimehe Ene Ergma juhatamisel ühisistungi teemal „Aprillisündmused 2007, sisejulgeolek ja turvalisus”.

Istungil analüüsiti põhjalikumalt 2007. aasta aprillis toimunud sündmusi ja nende mõju Eesti siseturvalisusele ning kuulati ära asjaomaste ministeeriumide ja ametkondade ettepanekud. Ettekannetega nimetatud teemadel esinesid siseminister Jüri Pihl, kaitseminister Jaak Aaviksoo, riigi peaprokurör Norman Aas, kaitsepolitseiameti peadirektor Aldis Alus, teabeameti peadirektor Tarmo Türkson, Põhja politseiprefektuuri politseiprefekt Raivo Küüt ja õiguskantsleri esindaja.

Istungit kokku võttes ütles Ene Ergma, et aprillikuu sündmustel on palju laiem siseriiklik ja välispoliitiline tähendus kui ainult rahutused kahel ööl Tallinna kesklinnas. Ta tõdes, et vältimaks sääraseid sündmusi tuleb riigil edasi tegutseda väga laial skaalal mitte ainult sisejulgeoleku tagamiseks vaid arendamaks ka muid valdkondi lõimumisest välisteenistuseni.

Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri ja riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul tehti ühisistungil asjalikke ettepanekuid mitmete seaduste, sh politseiseaduse, korrakaitse seaduse, kaitseliidu seaduse muutmiseks. Nendega töötatakse komisjonides edasi, et juba sügisel teha konkreetsed muudatusettepanekud.