Riigikogu toetusrühmad tegutsevad omapäi

 (8)
Riigikogu
RiigikoguFoto: Tiit Blaat

Riigikogus on praegu 55 toetusrühma, mis toimetavad iseseisvalt. Kui osal on selged sihid ja ka saavutusi ette näidata, on hulk toetusrühmi siiski suuresti sümboolsed.

Sügisel, kui riigikogu jälle tööd alustab, hakkavad ka toetusrühmad aktiivsemalt tegutsema. Kui aktiivselt, sõltub peamiselt sellest, kui initsiatiivikas on rühma esimees ja kui kaalukad teemad on laual. Toetusrühmad ei ole kuidagi reglementeeritud ja nende tegevust ei kontrolli keegi.

"See on üks avatud poliitilise märkimise ja veenmise viise. On sümboolseid ja on ka konkreetseid toetusrühmi," ütles Jaanus Karilaid, kes on Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma esimees.

"Toetusrühm olgu isereguleeruv nagu täna ja võimalikult vähe formaliseeritud," lisas ta.

Ka Liina Kersna, kes on lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees, nentis, et mõned toetusrühmad on aktiivsemad kui teised ja see sõltub suuresti rühma juhi initsiatiivikusest. Sarnaselt Karilaiule, ei poolda Kersna toetusrühmade täpsemat reguleerimist.

"Mina näen toetusrühmi võimalusena koondada ühiste huvidega saadikuid, et hoida ühtset inforuumi. Muidu peaksid huvirühmad kohtuma iga fraktsiooniga eraldi, et oma sõnumit levitada," ütles Kersna. "Lisaks, poliitikas ei tehta midagi üksi. Alati on vaja otsida liitlasi. Toetusrühm võiks liita liitlasi."

Lairibavõrgu toetusrühma esimehe Erki Savisaare sõnul on toetusrühmade eesmärk juhtida tähelepanu erinevatele probleemidele ühiskonnas sõltumata koalitsiooni-opositsiooni teljest või muudest poliitilistest vaadetest. "Erinevad toetusrühmad toimivad erinevalt, on neid, mis moodustatakse lihtsalt teema markeerimiseks ja ka neid, kus käib aktiivne töö."

Seotud lood:

Savisaare arvates võiksid teiste riikide praktikatega võrreldes olla riigikogu toetusrühmadel ka eelarvelised vahendid kõnealuste küsimustega tegelemiseks. Näiteks analoogselt parlamendirühmadega nõunik, kes koordineerib ja aitab kohtumiste planeerimisel jm bürokraatliku poolega, ütles ta.

Suuresti sümboolsed

Peeter Ernitsa sõnul, kes on Donald Trumpi toetusrühma esimees, on toetusrühmadesse kuulumine põhiliselt sümboolne hea tahte näitaja. Enamikes toetusrühmades intensiivset tegevust ei toimu ning kokkusaamisi ja jutuajamisi ei fikseerita. Küll aga ei tähenda see seda, et toetusrühmade liikmed tegevusetult istuks, sõnas ta. "Seltskond, kes toetusrühma kuulub, suhtleb omavahel tihedalt, aga seda ei panda tingimata kirja ega kontrollita."

Ka Donald Trumpi toetusrühm on Ernitsa sõnul sümboolselt loodud. "Me näitasime sellega oma suhtumist. Kui suur osa minu kolleege irvitab Ameerika Ühendriikide presidendi üle, aga samal ajal on käsi pikal, et kaitse meid, siis tahtsime näidata, et meie ei ole variserid. Ei saa Trumpi naeruvääristada ja samal ajal rääkida, et Ameerika on meile nii oluline liitlane," ütles ta.