Riigikogu teeb keelenõuete osas lõpliku otsuse

Riigikogus läheb teisipäeval lõpphääletusele eelnõu, millega kaotatakse saadikukandidaatide keeleoskusnõuded.

Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust muutva eelnõu menetlust juhtiv riigikogu põhiseaduskomisjon toetab poliitiliselt tundliku seadusemuudatuse heakskiitmist.

Ühiskonnas eri arvamusi tekitanud eelnõu jätab riigikogu ja kohalike valimiste seadusest välja sätted, mis nõuavad, et kandidaat peab tõendama oma eesti keele oskust.

Eelnõu algatajate sõnul on nõue vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsiooni ja mitme muu Eesti poolt alla kirjutatud dokumendiga. Lisaks pole nõude järele ka praktilist vajadust, on algatajad Tõnu Kõiv, Paul-Eerik Rummo ja Kadri Jäätma märkinud.

Eesti keele õiguste tagamiseks soovib Isamaaliit sätestada, et riigikogu töökeel on eesti keel. Seni polnud Eesti seadustes sellist nõuet.

Eelnõu kaitsnud peaminister Mart Laar ning välisminister Toomas-Hendrik Ilves viitasid mitmes esinemises, et sätte väljajätmine aitab kaasa OSCE missiooni lahkumisele Eestist. See omakorda mõjub soodsalt Eesti taotlustele saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, selgitasid ministrid.

Reformierakondlane Uno Mereste tegi seaduseprojektile ettepaneku, et vaidlusalused sätted jõustuksid päeval, mil Eesti saab Euroopa Liidu täisliikmeks. Isamaaliitlane Jüri Adams pakkus jõustumisajaks Eesti liitumise NATO-ga.

Põhiseaduskomisjon jättis need seisukohad eelnõust siiski välja, kuid täiskogus võivad need minna hääletusele.