Riigikogu tahab hakata uurima KGB tegevuse lõpetamist

 (1)

Muudatusettepanekuid saab Isamaaliidu fraktsiooni algatatud otsuse-eelnõule esitada menetlust juhtivale põhiseaduskomisjonile kuni 21. detsembri kella 13.

Aasta kestvate volitustega komisjoni ülesandeks on endise Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu selgitamine, seisab kolmapäeval Isamaaliidu fraktsiooni algatatud otsuse-eelnõus.

Kõigi parlamendifraktsioonide esindajatest koosneval kaheksaliikmelisel komisjonil on eelnõu järgi õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele.

Seaduserikkumiste või neile viitavate asjaolude ilmnemisel on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid vastavatele asutustele, seisab seaduseprojektis.

Isamaaliidu fraktsiooni nimel kirjutas Andres Herkel otsuse-eelnõu seletuskirjas, et komisjon on kavas luua 1991. aastal Edgar Savisaare valitsuse sõlmitud leppe avalikuks tuleku pärast. Selle leppega lubas Eesti valitsus jätta piiramata endiste KGB töötajate õigused ja vabadused.

“Eelnõu algatajate seisukohalt on tegemist niinimetatud salaleppega, millega püüti Eesti NSV KGB endistele kaastöötajatele, pensionäridele ning nende perekonnaliikmetele sätestada õigusi, mis on vastuolus mitme Eesti vabariigi hilisema seadusega,” teatas Herkel.

Salaleppe avalikustamine näitab Isamaaliidu hinnangul vajadust uuesti uurida kõiki Eesti KGB tegevuse lõpetamisega seonduvaid õiguslikke ja ka faktilisi asjaolusid. Eelnõu algatajate seisukohalt tuleb uurimist läbi viia parlamendi tasemel.

Samuti vajavad Herkeli sõnul täpsustamist kõigi Eesti vabariigi nimel sõlmitud lepingute ja protokollide asukohad ning dokumentide säilitamis- ja kasutamistingimused.

Komisjon teavitab üldsust selgitatud asjaoludest ning edastab riigikogule hiljemalt tuleva aasta 4. juuniks oma tööst vahearuande ja oma tegevuse järel lõpparuande. Komisjonis peaks Isamaaliidu soovi kohaselt olema kolitsiooni- ja opositsioonipoliitikuid võrdselt.

Savisaare valitsuse riigiministri Raivo Vare ja KGB kindrali Vjatšeslav Šironini 1991. aasta 18. detsembri kokkulepe, mis lubas julgeolekutöötajatele puutumatust, on justiitsminister Märt Raski ja siseminister Tarmo Looduse sõnul õigusliku jõuta ajaloolis-poliitiline dokument.