„Aktiivsed tööturu meetmed ja majanduse elavnemine on kaasa toonud töötuse määra olulise vähenemise ja tööhõive kasvu. Aktiivsete tööturu meetmete kasutamisel ei ole täna probleemiks raha vähesus, vaid kvaliteetse tööturuteenuse vajalikus mahus puudumine. Majanduskasvuga kaasnevad uued töökohad vajavad ka kvalifitseeritud tööjõudu. Seepärast peame oma koolitust muutma paindlikumaks ja tulemuslikumaks, siin on suur osa teha ka tööturuteenuste pakkujatel,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna riigikogu pressitalituse teatel.

Kääratsi sõnul näitas töötus möödunud aastal kiiret langust: kui aasta esimeses kvartalis oli registreeritud töötuid 95 087, siis neljandas kvartalis oli neid ligi 30 tuhande võrra vähem ehk 65 831. Töötuse määr langes vastavalt 19,8 protsendilt 13,6 protsendini. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil oli töötuid 2010. aasta esimeses kvartalis vastavalt 136 900 ja neljandas kvartalis 93 200.

Paaveli kinnitusel vahendas tööturuamet möödunud aastal rekordarvu tööpakkumisi. Kokku vahendati 38 404 töökohta, millest 10 772 täideti palgatoetuste abil. Üldse osales tööturu teenustes 67 349 isikut.

Peamiseks probleemiks on Paaveli kinnitusel jätkuvalt töötute madal haridustase ja kvalifikatsiooni puudumine, millest lähtuvalt ei saa olla efektiivne ka töötukassa poolt pakutav koolitus, vaid rõhku tuleks pöörata haridustaseme tõstmisele. Selle aasta 31. märtsi seisuga oli põhiharidusega töötutuid 17 protsenti, kutsekeskharidusega 16 protsenti ja üldkeskharidusega 28 protsenti.

Probleeme tekitab Paaveli kinnitusel ka koolitajate vähesus, mille tõttu sellekohased hanked sageli ebaõnnestuvad ja kannatab koolituste efektiivsus. Paavel osutas vajadusele teha tihedamat koostööd omavalitsustega, et selgitada välja konkreetse töötute probleemid ning leppida kokku töötukassa ja omavalitsuse ühised tegevused.