Riigikogu seisukoht: pagulaste ümberasustamine olgu vabatahtlik, Eesti peab suurendama pagulaste vastuvõtuvõimekust
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon täiendas täna valitsuse seisukohti Euroopa rände tegevuskava kohta põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, väliskomisjoni ja kultuurikomisjoni arvamustega.
Rände tegevuskavaga soovib Euroopa Komisjon, et Eesti võtaks vastu 1064 varjupaigataotlejat, kes on jõudnud Itaaliasse ja Kreekasse või kes on saanud pagulase staatuse juba väljaspool Euroopa Liitu.
Eesti seisukoht lähtub põhimõttest, et me mõistame vajadust Vahemere rändekriisi tagajärgede leevendamiseks ja rändesurve all olevate riikide abistamiseks, kuid ümberasustamise ja -paigutamise mehhanismid peavad liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks, teatas riigikogu.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul andis riigikogu siseministrile läbirääkimisteks laiaulatusliku mandaadi. „Eesti ei ole täna põhimõtteliselt valmis Euroopa Komisjoni kvoodi alusel sundkorras vastu võtma 1064 sõjapõgenikku ja asüülitaotlejat, aga me oleme valmis suurendama oluliselt pagulaste vastuvõtmise võimekust ja pagulaste arvu osas läbi rääkima. Eesti jaoks on numbrist olulisem tõsta valmisolekut, et oma kodust sõja eest põgenevatel inimestel oleks võimalik alustada Eestis uut elu esimesest päevast alates,“ ütles Palling.
Eesti seisukoha järgi peab pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel olema sellekohane lepe kooskõlas riigi rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus. Lisaks peab lähtuma eeldusest, et pagulane ise soovib Eestisse ümber paikneda. Sotsiaalkomisjon pidas oluliseks Eesti seisukohta lisada, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel peab sellekohane lepe vastama ka riigi analüüsitud võimalustele.
Kultuurikomisjon soovis Eesti seisukohas rõhutada, et pagulaste vastuvõtmisel on oluline eesmärk sulandada pagulasi Eesti kultuuri- ja haridusruumi. See tähendab keeleõpet, kohanemisprogramme, psühholoogilist tuge nii pagulastele kui kohalikele elanikele, kohalike juhtide koolitusi ja muud. Kultuurikomisjoni hinnangul ei ole hetkel Euroopa Liidu kavandatavad rahalised vahendid piisavad ja neid on vaja suurendada.
Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon rõhutasid, et Euroopa Liidus tekkinud rändekriisi lahendamisel tuleb enim tähelepanu pöörata inimkaubanduse vastu võitlemisele ning inimsmugeldajate tegevuse tõkestamisele. Seega tuleb esmajärjekorras tegeleda rändeprobleemide algpõhjustega. Üksnes tagajärgedega tegelemisega, paigutades või asustades inimesi lihtsalt ümber, me pigem soodustame inimkaubitsejate tegevust. Seetõttu on oluline aidata hättasattunud riike põgenikelaagrite loomisel ja humanitaarabi andmisel. Samuti peab Euroopa Liit tegutsema selle nimel, et saada mandaati lähteriikides kohapeal töötamiseks.
