Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerida soovija esitab seaduseprojektide kohaselt valimiskomisjonile isiklikult kirjutatud kinnituse, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses või agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.
Kui kandideerija on varasemalt andnud süümevande, siis esitab ta valimiskomisjonile teatise varem antud süümevande kohta.
Probleem vajas Isamaaliidu hinnangul lahendust, kuna põhiseaduse rakendamise seadusega lõpeb süümevande nõue tänavu 31. detsembril. Eelnõu algatajad on seisukohal, et süümevande sisuks olnud valimisõiguse piirang tuleb säilitada.
“Okupatsiooni ajal Eesti riigile ja rahvale kahju tekitanud isikute saamist olulisimate riigieluküsimuste otsustamise juurde tuleb vältida. Süümevande kohustuse tähtaeg on osutunud liiga lühikeks, et välistada ülalnimetatud ohtu,” teatas Isamaaliit eelnõu seletuskirjas.
