Riigikogu piirab kaitseväest kõrvalehoidjate õigusi
Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad seaduse muutmisel hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Toomas Paur ütles, et tuleb tõsta riigikaitsest osavõtvate isikute arvu ning vähendada kohustusest kõrvalehoidjate hulka.
„Möödunud aasta esimesel kümnel kuuö jättis aja- ja asendusteenistusse ilmumata 131 kutsealust, kelle suhtes Kaitseressursside Amet algatas väärteomenetluse,“ sõnas Paur. „Keskmine trahvimäär on 465 eurot ning kõige kõrgem trahvimäär on 1200 eurot, mida on määratud 7 korda. Samal perioodil on arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest Kaitseressursside Amet edastanud kohtutäiturile sissenõudmiseks 791 sunniraha nõuet.“
Pauri sõnul on Eesti riigikaitse ja kaitsevõime aluseks reservarmee, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemisel.
„Põhiseaduse kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud isik on kohustatud läbima asendusteenistuse.“
Lisaks kaitseväeteenistuse seaduse muudatusetele täiendatakse vastavas osas teisi seadusi, mis viidatud erinevate õiguste ja lubade taotlemise ning kehtivuse korda käsitlevad.
Seejuures rakendatakse eelnimetatud meetmed vaid halduskohtu otsusel ja need on pigem erandiks, mida kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole muud seaduses ettenähtud meetmed nagu ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.
Riigikogus tuleb täna kolmandale lugemisele valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
