Riigikogu parandas lõpuks seaduseaugu, mis aastas pool tuhat peret õigustatud rahast ilma jättis

 (24)
Jõuluööl sündinud beebid, ITK
Foto: Rauno Volmar

Vanemahüvitise seaduses laiutas auk, mille tõttu "vale" vanusevahega sündinud laste korral oli vanemahüvitiseks vaid miinimumpalk.

"Kõik arstid lohutasid pärast raseduse katkemist, et pole midagi, proovite paari kuu pärast uuesti. Tundsin, nagu oleks keegi haavale soola raputanud," meenutab Triin hetke, kui ta sai aru, et peab seadusemuudatuse pärast uue lapse saamise kaugesse tulevikku lükkama. Muidu oleks pere sissetulek drastiliselt vähenenud, kulud kodule ja autole aga on ju samad, kirjutas Piia Osula tänavu jaanuaris palju tähelepanu saanud probleemloos ajakirjas “Pere ja kodu”.

Osula juhtis jõuliselt tähelepanu asjaolule, et kui lapsed sünnivad 2,5–3,5aastase vanusevahega, on vanemahüvitiseks miinimumpalk, isegi kui oled vahepeal tööl korralikku palka teeninud.

Eestis sünnib aastas keskmiselt 450 last kaks ja pool kuni kolm aastat peale pere eelmist last, mis tähendab, et vanem võib saada hüvitist miinimumpalga alusel.

Õnneks hakkas valitsus rahvastikuminister Riina Solmani eestvõttel süsteemi parandama ja täna oli riigikogus kolmandal lugemisel eelnõu, mis ebaõiglase olukorra lõpetab. Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (185 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 87 saadikut.Muudatuse tulemusena pikeneb õigus saada uus vanemahüvitis varasemaga samas summas kolme aastani.

Seotud lood:

Täna riigikogus heaks kiidetud muudatusettepanekud jõustuvad 1. juulist ning leevendavad ka juba lapsehoolduspuhkusel olevate naiste muret. „Kõigil, kes juba saavad vanemahüvitist ja kelle järjestikuste laste sünnivahe on kahe ja poole aasta ning kolme aasta vahel, arvutatakse vanemahüvitis soodsamast olukorrast lähtuvalt alates 1. juulist edasiulatuvalt ümber,“ täpsustas minister. Ümberarvutused teeb sotsiaalkindlustusamet hiljemalt novembri lõpuks.

Seadusemuudatustega lühendatakse ühtlasi ka elatisabi saamise ooteaega. Seni võis elatisvõlglaselt makseid ootav vanem saada riigilt elatisabi alles kuni kuue kuu möödudes täitemenetluse alustamisest. Muudatusest tulenevalt lüheneb ooteaeg kolme kuu võrra ning üksi last kasvatav vanem hakkab saama riigilt lapse kohta kuni 100 eurot elatisabi senisest poole kiiremini. Riigi poolt makstud elatisabi nõutakse hiljem elatisvõlglaselt sisse koos võlgu oleva elatisega.

Lisaks on alates tänavu esimesest juulist võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni. Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata. Oma vanemahüvitise peatamise soovist tuleb sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali suhtluse kaudu vabas vormis teada anda ja märkida kuu, millest alates soovitakse hüvitise saamist peatada.

Lisaks muutub 1. juulist ka isapuhkuse periood. Senise 10-tööpäevase isapuhkuse vahetab välja 30-kalendripäevane isapuhkus, mille eest makstakse isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad 30 kalendripäeva eest kõik isad – ka need, kes ei tööta töölepingu alusel (nt FIE-d, juhatuse liikmed jt) kui ka need, kes on töötud. Ka uue isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise saamiseks saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses soovi avaldada alates 1. juulist.