Riigikogu öötöö kulmineerus kümne seaduse vastuvõtmisega
54 poolthäälega (8 vastu) kiideti vabariigi valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (691 SE), mis muudab valitsuskabineti moodustamise ning vastutusalade jaotamise ministrite vahel paindlikumaks.
56 poolthäälega (1 vastu) kiideti heaks põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (617 SE), mis täpsustab hääletamise läbiviimise korda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel. Seadus näeb ette hääletamise hõlbustamist haiglates ja ööpäevastes hoolekandeasutustes.
55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (554 SE), mis vähendab karistatavate tegude arvu ja kõrvaldab ülekriminaliseerimise.
53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (653 SE), mis muudab hasartmängumaksu seaduses kehtestatud maksuobjekte ja -määrasid.
53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadus (620 SE), mis reguleerib kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimist. Seadus käsitleb püügivõimaluste jaotamist, püsielanikega väikesaarte ajaloolise püügiõiguse võõrandamist ja andmete esitamise tehnilisi võimalusi.
44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (661 SE), mis viib seadusesse tootjavastutuse reguleerimisalas olevate elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmetega (elektroonikaromudega) seonduva regulatsiooni. Seadus muudab elektroonikaromudega seonduvaid mõisteid, täpsustab kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi tingimusi ning elektroonikaromude korduskasutusse suunamist.
47 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise seadus (652 SE), mis tagab Eesti õiguse vastavuse Euroopa Liidu õigusega, mis omakorda aitab kaasa üleeuroopalise ruumiandmete infrastruktuuri rajamisele. See hõlbustab ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamist teabevaldajate vahel nii riigisiseselt kui ka Euroopas laiemalt.
38 poolthäälega (8 vastu) kiideti heaks Riigikogu liikmete Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (455 SE), mis muudab kehtiva seaduse kolm paragrahvi, et tagada jäätmete jõudmine kõige otsemat teed pidi ettenähtud sihtkohta. Sellega kindlustatakse jäätmemajanduse korralduse optimaalsus.
53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (669 SE), mis jõustub tuleva aasta algusest.
45 poolthäälega (1 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (643 SE), mis korrastab töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvabastuse reegleid ja suurendab maksuvaba hüvitise piirmäära. Isikliku sõiduauto kasutamisel ametiülesannete täitmiseks mõeldud hüvitist tõstetakse varasemalt 256 eurolt 335 euroni kuus.
Vastuoluline kooseluseadus
Lisaks seaduste vastuvõtmise kohta andis õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ülevaate 2013. aasta tegevuse kohta. Teder märkis, et viimasel ajal on meie ühiskonnas tavapäraseks saanud parlamendi tegevuse ja töö kritiseerimine. „Kritiseerides unustatakse seadusandja töö keerukus ning selle positiivsete tulemite märkamine sagedasti sootuks,“ ütles Teder. Ta lisas, et igapäevaselt Eesti elu kujundavate kaalukate küsimuste otsustamine on keerukas ja paratamatult tuleb aeg-ajalt teha ka otsuseid, mis ei pruugi kõigile ühiskonnagruppidele meeldida, kuid on vajalikud mõne suure eesmärgi nimel.
Õiguskantsler analüüsis oma ülevaates erinevaid seadusi ja nendega seotud probleeme, mis puudutasid õiguskantsleri taotlusi Riigikohtule, kohalikke omavalitsusi, laste õigusi ja võrdsuspõhiõigusega seotud küsimusi.
Teder leidis analüüsi tulemusel, et raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse nimetatud osa, milles see keelab alaealise raseduse katkestamise ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kui seaduslik esindaja ei ole nõus, siis kohtu loata, on vastuolus põhiseadusega, kuna see piirab ebaproportsionaalselt alla 18-aastase naise enesemääramise õigust, seades teda liigselt sõltuvusse oma vanematest või eestkostjast. Ühtlasi ei taga see piirang alaealise õigusi privaatsusele ja tervise kaitsele. Kui alla 18-aastane naine soovib raseduse katkestada turvaliselt ja ilma vanemaid või eestkostjat asjasse pühendamata, siis nõusoleku tingimus keelab tal seda teha. Seejuures pole võimalik arvestada alaealise küpsusastet ega ka kaaluda, kas seadusliku esindaja kaasamine oleks tema huvides.
Riigikogu toetas 44 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 27 raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 5 lõike 2 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada vastav seaduseelnõu.
Lisaks lõpetas riigikogu eilsel istungil viie eelnõu esimese lugemise. Riigikogu arutas tänasel ööistungil kolme tunni jooksul kooseluseaduse eelnõu, mille esimene lugemine otsustati lõpetada. Kooseluseaduse eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute piisav kaitse kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, järgides samas, et nii ei kahjustataks abielu institutsiooni ega vähendataks paaride motivatsiooni abielusid sõlmida. Praktiliste probleemsituatsioonide reguleerimiseks antakse pooltele võimalus sõlmida kooseluleping. Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuulub kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel oli 32 riigikogus kohalviibinud saadikutest poolt, 45 ettepaneku vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Kooseluseaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. september kell 16.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ muutmine“ eelnõu (690 OE) läbis samuti esimese lugemise. ÜRO on käesoleval aastal teinud Eestile mitu pakkumist mehitada lisaks kolmele vaatlejale ka teisi juhtivaid ja tähelepanuväärsemaid vanemstaabiohvitseri ametikohti. Tehtud pakkumised näitavad ÜRO usaldust Eesti riigi ja ohvitseride professionaalsuse vastu. Uute ametikohtade vastuvõtmine suurendaks Eesti nähtavust ning tõsiseltvõetavust ÜRO operatsioonidesse panustava riigina. Kehtiv mandaat piirab missiooni panustamist kuni kolme kaitseväelasega. Seetõttu tehakse ettepanek muuta Riigikogu antud mandaati ja suurendada Eesti kaitseväelaste arvu missioonil seniselt kolmelt kaitseväelaselt kuuele.
Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (685 SE) suurendatakse pensionide täiendava maksuvaba tulu määra praeguselt 210 eurolt 220 euroni kuus ning hoitakse keskmine vanaduspension jätkuvalt tulumaksuvabana. Vastuvõetud seaduse veel jõustumata sätte kohaselt arvutatakse 1. jaanuarist 2015 ühe vanema, vanema abikaasa, eestkostja või peres hooldaja pensionile juurde täiendav pensionilisa ühe aastahinde suuruses enne 2013. aastat sündinud lapse kasvatamise eest. Eelnõu näeb ette täiendava pensionilisa maksmise jõustumise tähtaja edasilükkamine 1. jaanuarile 2018.
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse eelnõu (677 SE) väljatöötamise käigus kaardistati olulisemad lapse õiguste kaitse ja heaolu tagamisega seotud probleemid Eestis. Selleks analüüsiti erinevaid lapse õiguste kaitse ning laste heaolu teemat puudutavaid rahvusvahelisi ja riigisiseseid uuringuid ja analüüse. Eelnõuga soovitakse luua ühiskonnas last väärtustav ning lapse arengut soodustav keskkond. Eelnõu näeb ette tervist ja heaolu ohustavates tingimustes viibivale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Seaduse väljatöötamisel lähtuti lapse huvide kaitsmisest parimal moel, riikliku lastekaitse korralduse väljaarendamise ja riikliku järelevalve tõhustamise ning kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise vajadusest.
Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, terviseseisundile vastava töö leidmist. Seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE), millega sooviti lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on kodakondsuseta isik tingimusel, et nende vanemad on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu jätkab töönädala päevakorras olevate eelnõude käsitlemist neljapäevasel istungil algusega kell 10.
