Riigikogu ööistung: opositsiooni strateegilised mängud, ametnike ületunnid ja jalgpalli MM
Täna öösel oli Toompea loss taas täis vilgast sagimist: riigikogu pidas opositsiooni venitamistaktika tulemusel järjekordset ööistungit. Ehkki kõrvaltvaatajale võib antud situatsioon ehk isegi pidžaamapeolikult põnev tunduda, tähendab see riigikogu töötajatele liiga pikaks veninud töö-ööd ja ületunde.
„See, mis siin venitajate poolt tehakse, on enesereklaam maksumaksja ja teiste inimeste arvelt,“ kommenteeris riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. „Ükskõik kuidas seda ei põhjendataks, parlamendi töö umbe ajamine on muutunud justkui poliitikaanlikuks töövahendiks, et endale tähelepanu tõmmata. Opositsiooni roll ongi olla kriitiline valitsuse suhtes, kuid oma riigi parlamendi töö ummistamine mängulustist ei ole kindlasti uhkuse allikas ja avalikkuse ootus.“
See, mis Toompeal öösiti aset leiab, on seestpoolt vaadates tõeline „troonide mäng“. „Mida väljastpoolt saali näha pole – siin on see võitlus äärmiselt ebavõrdne,“ ütles Michal. Tema sõnul peavad need, kes kaitsevad uusi seaduseelnõusid, olema kohal kogu meeskondade - fraktsioonidega, samas kui venitajatel piisab vaid mõnest inimestest, kes palub pause ja püüab teravmeelitseda küsimustes, kuidas istungit juhtida. „Nii on saalis või selle lähistel valmis pea alati vähemalt 51 koalitsioonisaadikut ja mõni opositsioonisaadik,“ selgitas Michal.
Ligi 5000-eurone lisakulutus
Venitustaktikast sündinud töö-ööd ei ole mitte ainult kulukad riigikogulaste unetundide arvelt, vaid röövivad kõigi riigikogu kantselei töötajate ja ametnike aega. Riigikogu pressiteenistuse juhi Urmas Seaveri kinnitusel toovad üle regulaarse tööaja kestvad istungid ametnikele kaasa palju lisatööd. Seaver ületundide kinnimaksmise arvelt tehtavaid lisakulutusi veel aga välja tuua ei oska. „Kokkuvõte tööst ja lisakulutustest tehakse pärast kõikide täiendavate istungite lõppu või kuu lõpus,“ ütles ta.
Michali kinnitusel on umbkaudne otsene kulu ametnike ületunnitöö ja näiteks kommunaalkulude suurenemise osas umbes 4000 – 5000 euro suurusjärgus. „Lisaks on palju kaudsemaid kulutusi, paljud peavad oma planeeritud töögraafikud ära muutma ja see toob kaasa ebamugavusi teistele inimestele, kel tihti pole poliitikaga otsest pistmist,“ ütles Michal.
„Konkreetne näide – tean kolleegilt, et näiteks homme, reede pealelõunal, peaks vähemalt üks isa minema oma lapse kooli lõpetamisele. Väike asi ilmselt venitajatele ja ülejäänud maailmale, inimese perele väga isiklik sündmus. Loodan, et minu kolleeg saab ka perelt andeks, ehkki süü ei ole temal. Ja mina fraktsiooni juhina, kes teda siit lapse lõpetamisel ära ei luba, ehk saan samuti andeks,“ rääkis Reformierakonna fraktsiooni esimees.
Ehkki ööistungid on nii riigikogulastele endile kui ka ametnikele ja kogu Toompea töötajaskonnale kurnav, kinnitab Michal, et tööd tehakse riigikogus täie maksumaksja raha eest. „Eks öösitungid ikka kurna, aga kui meeles on miks seda tehakse, siis pead vastu,“ kommenteeris ta. „Kui praegu venitajad saavutaks oma tahtmise, siis jääks tõusmata tulumaksuvaba miinimum 154 euroni ja pensionite täiendav tulumaksuvabastus.“
Michali sõnul oli kõigest hoolimata meeleolu üsna asjalik. „Arutusel olid huvitavad teemad, töövõimereformi tutvustus ja kooseluseaduse esimene lugemine lõpetati 45 poolthäälega. Mõned kiikasid selle kõrvalt ka jalgpalli MMi ja elasid kaasa oma lemmikutele. Hommikupoole hakkas peale tavaline kümneminutiliste pauside rütm ja jokutamine. Õnneks selle kõrvalt saab ka muud tööd teha, kes kirjutab eelnõu, kes vastab kirjadele ja mõni loeb tekste. Kui vahele tuleb pikemaid vaikusehetki, siis ikka püütakse ka kuskil toolidel pikali visata, et pea värskemaks saaks,“ rääkis Michal.
