Riigikogu naised esitavad Oviiri asespiikriks

Riigikogu naiste ühendus esitab riigikogu aseesimehe kandidaadiks neljapäeval Keskerakonda kuuluva Siiri Oviiri, kuigi tema tagasivalituks osutumine ei ole kuigi tõenäoline.

Naiste ühenduse liige, isamaaliitlane Kadri Jäätma ütles BNS-ile, et kuigi ühenduses ei saavutatud üksmeelt, seab osa naissaadikuist Oviiri kandidatuuri siiski üles.

Kaks aastat aseesimehe kohale valitud Oviir on ise öelnud, et ta ei pruugi kandideerida, kuna keskfraktsioon otsustas selle koha anda Keskerakonna presidendikandidaadile Peeter Kreitzbergile.

Jäätma selgitas, et vastavalt põhikirjale saab naiste ühendus otsuseid langetada ainult ühehäälselt, kuid Keskerakonda kuuluv Liina Tõnisson oli Oviiri ülesseadmise vastu, viidates keskfraktsiooni otsusele.

Jäätma märkis, et kes 18 riigikogu naissaadikust Oviiri ametlikult kandidaadiks seab, selgub neljapäeva hommikuks, enne valimiste algust.

Naissaadikud toetavad Oviiri aseesimehe kohale tagasivalimist Jäätma sõnul tema töö tunnustamiseks. “Oviir on asespiikri kohal väga hästi hakkama saanud, olles riigikogu tööd juhtides kõrgemal erakondlikust päevapoliitikast.”

Lisaks tahavad Jäätma sõnul naissaadikud ilmutada Oviirile solidaarsust. “Oleme vahel meeste poolt nurka surutud,” tähendas Jäätma.

Isegi kui Oviir oma kandidatuuri ei taanda, on tema šansid Kreitzbergi vastu väikesed, sest peale Keskerakonna toetab Kreitzbergi ka Rahvaliit.

Reformierakondlase Toomas Savi esimehe kohale tagasi valimine on kindel, samuti on valitsusliit üksmeelne isamaaliitlast Tunne Kelamit aseesimeheks toetades.

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised algavad Toompeal neljapäeval kell 10. Hääletus on salajane.

Riigikogu juhatuse valimised korraldab vabariigi valimiskomisjon. Kuni riigikogu esimehe valimiseni juhatab riigikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

Riigikogu pressitalitus selgitas, et esmalt seavad riigikogu liikmed üles riigikogu esimehe kandidaadid ning pärast esimehe valimist riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Riigikogu liikmel on üks hääl nii riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimistel.

Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaatidest ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor.

Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur. Aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati.

Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häältearvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor.