Riigikogu naasis pea kolm kuud kestnud pausilt - on seda palju või vähe?
Põhiseadusest tulenevalt on riigikogul aastas kaks korralist istungjärku. Kevadine algab jaanuari teisel esmaspäeval ja lõpeb juunikuu kolmandal neljapäeval. Sügisese istungjärguga alustatakse septembrikuu teisel esmaspäeval ning lõpetatakse detsembri kolmandal neljapäeval.
See tähendab, et kevadise ja sügisese istungjärgu vahele jääb orienteeruvalt pea kolme kuu pikkune paus - talvel aga ei toimu istungid ligi ühe kuu ulatuses.
Tänavu aasta toimus näiteks sügisjärgu viimane istung 13. juunil, mis tegelikult oli juuni teine neljapäev, ent kuna iga kolme istunginädala järel on üks istungivaba nädal, kattis viimane just juuni kolmanda nädala. Suvepausi pikkuseks kujunes seega neli päeva vähem kui kolm kuud.
Eesti põhiseaduse projekti peamise autori ja neljal perioodil riigikogu koosseisu kuulunud Jüri Adamsi sõnul tuleneb istungjärkude pikkus ja ajavahemik sõjaeelse Eesti kui ka Lääne-Euroopa riikide traditsioonist, mis on üle saja-aastase kogemusega enda efektiivsust tõestanud.
Liiga väike vaheaeg?
Adamsi hinnangul võiks aga tegelikult istungjärgud tänases Eestis veelgi lühemad olla, ehk siis vaheaeg võiks olla veel pikem.
"Selle töömahuga saaks hakkama ka lühema ajaga. Praeguseks on ju parlamendis seaduste tegemise töö Eestis kahanenud üsna väikseks. Seda mahtu ei ole enam nii palju ja selleks läheb vähem aega. Nüüd on rõhk läinud sellele, et hoida silma peal - mis toimub riigis, mida teeb valitsus, millised protsessid käivad ja nii edasi," ütles Adams Delfile.
"Kui iseseisvus taastati, oli tööd palju ja paistis, et ei ole mõistlik suuri vaheaegu teha. Seetõttu tehtigi suvel terve rida täiendavaid erakorralisi istungjärke. Aga praeguseks ajaks on parlamendi klassikaline seaduste tegemise töö Eestis kahanenud üsna väikeseks," rääkis Adams.
Et reglement on põhiseadusega paika pandud, on Adamsoni arvates selle muutmine aga liiga keeruline, et keegi tarvitseks seda ette võtta.
Liiga suur vaheaeg?
Praegune riigikogu liige Marko Mihkelson on vaheaja pikkuse osas aga vastupidisel seisukohal - hetkel põhiseadusega ette nähtud paus on tema hinnangul selgelt liiga pikk.
"No ei ole Eesti riik nii valmis, et me peaks parlamentaarset debatti nii palju piirama," ütles Mihkelson.
Tema arvates võiks sügisene istungjärk kesta juuli keskpaigani, nagu kestavad ka väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni kogunemised.
"Ma tean, et tõenäoliselt olen üks väheseid, kes nii arvab, aga poolteist kuud pausi on täiesti piisav. Ma arvan, et parlamendile oleks küll ja veel anda teemasid ka sel perioodil menetleda. Ei saaks öelda, et kui istungid juuli keskpaigani toimuksid, siis päevakorrad tühjad oleksid," ütles Mihkelson.
Võib tööd teha vastavalt südametunnistusele
Riigikogu liikmetel pole ette nähtud ametlikku puhkeperioodi. Istungjärkude vaheajal küll enamus komisjonid korraliselt koos ei käi, kuid esimeestel on õigus koosseisud kokku kutsuda küll.
Samamoodi on õigus riigikogu esimehel kutsuda kokku erakorraline istung. Seega on nad vaheaja on endiselt rahvasaadikud ja kohustatud vajadusel kokku tulema ja otsuseid langetama. Suvel peavad saadikud ka aega leidma valijatega kohtumiseks, komisjonitööks ja lähetusteks.
1992. aastast tänavuseni riigikogusse valitud, ent tänavu parlamendi ukse taha jäänud Eiki Nestor on kolmekuise puhkuse kohta varasemalt öelnud, et kindlasti saavad riigikogulased selle aja jooksul ka puhata, täpselt nagu muu valdkonna tööinimesedki.
“Oleks võlts väita, et nad need kolm kuud palehigis töötavad ja sama eksitav oleks ka arvata, et nad sellel ajal üldse tööd ei tee. Küll aga ei saa riigikogu liikmetele mitte kuidagi kehtida need tagatised, mis puhkuse asjus töötajatel on. Kui näiteks muuta regulatsiooni nii, et riigikogus oleks kindel neli nädalat kollektiivseks puhkuseks, ei saaks Riigikogu juhatus erakorralist istungit kokku kutsuda, sest nad on ise puhkusel ja sellel ajal teatavasti on töötaja töökohustustest vaba," on Nestor Delfile selgitanud.
Jüri Adamsi hinnangul sõltub suvisel perioodil töö tegemine suuresti saadiku enese kohusetundest. "Parlamenditöö ei ole kaheksast viieni. Seal on väga palju sellist tööd, mille saadik ise endale valib ja millega tegeleb. Minul ei ole kunagi oma kogemuste ajal olnud hetke, et mul ei oleks tööd, mida teha. Mul on alati tulnud tööajast puudus," ütles Adams.
"Kui on keegi, kes arvab endal teistmoodi olevat, on see omaette probleem. Aga et parlamendi arupärimised, vastamised ja ärakuulamised võiksid toimuda aastaringselt? Mõistlikum on jääda praeguse skeemi juurde," ütles Adams.
