Riigikogu majanduskomisjoni liikmed soovitavad riigi abi kodulaenu väljaajamiseks Harjumaalt

 (35)
Fotokollaaž
FotokollaažFotokollaaž

Eile kirjutas Eesti Päevaleht, et umbes kaks kolmandikku pangalaene antakse Tallinnasse ja Harjumaale, 11% Tartusse ja selle lähiümbrusse ning 22% jaotub ülejäänud Eesti peale. Riigikogu majanduskomisjoni liikmed pakkusid võimalikke lahendusi.

Pankade vastumeelsust kinnisvara rahastada väljaspool Tallinnat ja Tartut pidasid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ja komisjoni liige Kristen Michal (REF) pigem turumajandusele iseloomulikuks nähtuseks. Michal rõõmustas, et inimesed suudavad kinnisvara ostmist ise rahastada, mis viitab ta sõnul jõukuse kasvule ja konservatiivsemale rahakasutusele. Pankadele ongi ta sõnul maapiirkonnas kinnisvara rahastada riskantsem, kuna tehinguid on vähe ja turg on passiivsem.

Sester rääkis aga alternatiividest traditsioonilistele pankadele: "Ärikinnisvara rahastatakse ühisrahastuste kaudu, sularaha vahetust saab operatiivselt mitmes vahetusbüroos, ärikliendile pakuvad firmad pangalaenu asemel võlakirjaprogramme." Need ta sõnul aga praegu maapiirkondade kinnisvara rahastamisel konkurentsi pakkuda ei suuda. "Põhjusteks võivad olla nii aja jooksul järjest väiksemaks jäänud pankade arv, aga ka pidevalt karmimaks muutuvad pangandusregulatsioonid ning sisemised riskitasemete ümberhindamised," ütles ta.

Seotud lood:

Pankade suhtes oli kriitilisem keskerakondlasest majanduskomisjoni liige Erki Savisaar, kelle sõnul need sisuliselt piiravad inimeste võimalust minna maale elama ja luua seal pere. "See on aga nõiaring – elanikkonna vähenemisega maal väheneb ka kinnisvara väärtus ja nii edasi," kommenteeris Savisaar.

Turutõrge

Et inimesed aga laenu ei saa, on kõigi sõnul probleem, mille puhul peaks pilgu pöörama KredExi ja teiste riigiasutuste poole. "Turutõrke korral on võimalik KredExi meetmeid vastavalt disainida, see võimalus on valitsusel kohe olemas," ütles Michal. Sisulisemalt ta ääremaastumise vältimist ei puudutanud ning leidis, et avaliku sektori sekkumine on põhjendatud vaid turutõrke korral, mille olemasolu peaks veel uurima. Pikemalt asus Michal kritiseerima maksusüsteemi ja alkoholiaktsiisi. Kokkuvõttes oli esimese probleem on ta hinnangul ümbrikupalgad, mis moonutavad inimeste maksevõime hindamist pankade poolt. Alkoholiaktsiisist rääkis ta aga muuseas, illustreerimaks valitsuse "tagurpidiantsla" käitumist.

Majanduskomisjoni esimees Sester pidas ligipääsu puudumist laenurahale turutõrkeks, mille jaoks KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus välja ongi töötatud. Kui need ega turg aga ei tööta, siis peaks Sesteri sõnul leidma võimalusi konkreetsetele sihtrühmadele või piirkondadele. "Samas tuleb sellisel puhul alati arvestada, et tegemist on maksumaksja rahaga ning iga selline võimalik turumoonutus tuleb hoolega läbi kaaluda," lisas ta.

Uue ideena tõi Sester välja luua positiivne kohustuste register, mis toimiks vastukaaluna täna registreeritud võlainfole ja laenukohustustele. "[See] annaks kliendi nõusolekul ülevaate tema sisstulekutest ja laenukoormusest ning vähendaks uute laenuandjate riske ja sealt tulenevalt muudaks paremaks nii laenuotsuste kui intressitasemete pakkumise," olid Sestri sõnul mõned aastad tagasi eraettevõtted sellist registrit proovinud luua. "Riigi kaasabita see siiski tööle ei hakanud," lisas ta.

Erki Savisaar lahendaks turutõrke noore pere laenu käendamisega, mis ta sõnul võiks olla üks KredExi tulevastest meetmetest. "Kuigi laenuandmise võimalikkuse hindamine jääks jätkuvalt pangale, usun, et riigipoolne käendus annab väga paljudele inimestele enam võimalusi pangast laenu saada ja pankadele omakorda enam julgust laenu anda," ütles Savisaar.

Veel näitab Savisaare hinnangul laenusaamatus vajadust riiklike üürimajade järele. "Jah, võime öelda, et tühje kortereid on ju endistes kolhoosikeskusteski tohutult, kuid need pinnad pole enam need, kuhu noored sooviksid elama minna," tõstis ta esile varem paremerakondade poolt kritiseeritud programmi.