Riigikogu lükkas tagasi reformierakondlaste ettepaneku minna üle täielikule eestikeelsele õppele. Ideed ei toetanud ka sotsid

 (170)
1. klassi õpilased.
1. klassi õpilased.Foto: Rauno Volmar

Riigikogu lükkas täna tagasi Reformierakonna esitatud eelnõu, mis oleks teinud valitsusele ülesandeks korraldada üleminek eestikeelsele õppele alates alusharidusest. Oravad jäid oma sooviga üksi - neid ei toetanud isegi opositsioonikaaslased sotsid.

Jürgen Ligi (RE) hinnangul pidanuks pidanuks täna hääletusel olnud eelnõu olema selle parlamendikoosseisu kõige suurem, põhimõttelisem ja ühiskonda enim mõjutavam reform ja pälvima enamuse toetuse, sest eelmises riigikogus toetas sarnast eelnõud kuuest erakonnast sõnades viis - vastu oli vaid Keskerakond.

Täna oli seis sootuks teine - eelnõu toetas kõigest 32 saadikut, nad kõik olid reformierakondlased. Vastu hääletas 44 saadikut, hääletamata jättis 21. Viimaste seas oli ka koalitsioonisaadikuid Isamaast ja Keskerakonnast (näiteks Tarmo Kruusimäe ja Kadri Simson). EKRE saadikute hulgast jättis hääletamata vaid Ruuben Kaalep, kõik teised olid vastu. Näiteks mullu pooldasid eelnõud Henn Põlluaas ja Uno Kaskpeit.

Mõneti üllatav tundub kõrvalt, et reformierakondlasi ei toetanud sotsid. Hääletamaa jätmine jätab mulje, et nad on koalitsiooniga ühes paadis. Riigikogu istungil põhjendas sotside otsust Katri Raik. Ta märkis, et nad ei toeta Reformierakonna ettepanekut, kuna pakutud kujul ei lahenda see Eesti koolihariduse põhiprobleemi, milleks on kaks põhimõtteliselt eraldi koolisüsteemi. Ta viitas, et viimase otseseks tulemuseks on tõsiasi, et keskhariduse omandanutest teeb B tasemel keeleeksami positiivselt vaid 61,2 protsenti noortest. "Selles arvestuses on ka kutseõppeasutused. Sellise keeleoskusega ei ole teed ei eestikeelsesse kõrgkooli ega ka töökohale, mis eeldab eesti keele valdamist," ütles Raik. "Kõige tõsisem mure antud eelnõu puhul on see, et ühtset koolisüsteemi ei teki, vene koolid viidaks sunni korras eestikeelsele õppele ja sisuliselt jääksid nad eraldi. Klassi ees puises eesti keeles kõnet pidav vene õpetaja ütleb ikka, et ma ei tea, miks ma seda teen. Nad Toompeal otsustasid nii. Tegelikud muudatused eeldavad hoopis suuremat kokkulepet."

Seotud lood:

Vastueelnõu viitab kaugele tulevikule

Isamaa ja EKRE andsid eile koos Keskerakonnaga aga menetlusse hoopis oma eelnõu, millega tehakse üldsõnaliselt ettepanek valitsusele koostada arengukava "eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks" ja pidades silmas aastaid 2021-2035.

Selle eelnõu järgi on reform võimalik edasi lükata kaugesse tulevikku, mis kindlasti sobib eelkõige Keskerakonnale, sest mingit mõju enne järgmisi valimisi vene keelt kõnelevale valijaskonnale sellega ei avaldata.

Ligi hinnangul teeb koalitsioon selle eelnõu näol farsina iseendale ülesandeks "arendada ikka ja jälle eesti keele õpet". "Tuntud näitleja esituses pidi see kindlustama tähelepanu kõrvale juhtimise teemalt," ütles Ligi.

Ta viitab sellega eelnõuga kaasa saadetud Isamaa avaldusele, kus Üllar Saaremäe (Isamaa) sõnul on koalitsioonilepinguga seatud eesmärgiks muuhulgas töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaani, tagada lasteaedades ja koolides väga hea eesti keele õpetamise tase.

Fraktsioonitu Raimond Kaljulaid teatas, et tema Reformierakonna eelnõud ei toeta, sest selle eesmärk ei ole vene kogukonna lastele antava hariduse kvaliteedi parandemine või ühiskonna tugevama integreerituse saavutamine. Lisaks peab ta suureks veaks, et reformi läbiviimiseks ei ole kaasatud vene kogukondi.

Tema hinnangul on vene kogukonna lastele hea keeleoskuse tagamiseks võimalikke koolimudeleid mitu ning haridusvaldkonnas tehtavad pikaajalise mõjuga otsused peavad olema põhjalikumalt analüüsitud ja läbimõeldud.

Haridusreform kolme aastaga?

Ligi hinnangul on aga täna hääletusel olnud eelnõu just piisavalt paindlik, et jätta võimaluse liituda kõigile erakondadele - põhitekst on lakooniline, seletuskiri markeerib ära hulga teemasid ja autorite visiooni, mis pole siiski valitsusele siduv.

"Täitevvõimule jääb tema vastutus – korraldada. Sealhulgas (korraldada - toim) analüüse, koostööd, kaasamist, realiseerimist," ütles Ligi.

Ligi hinnangul oleks mõistlik reformi ajakuluks plaanida kuni üheksa aastat, kui startida esimesest klassist. Järsema puhul oleks võimalik hakkama saada ka kolme aastaga, startides esimesest, neljandast ja seitsmendast klassist.

Loe veel

"Pikem variant oleks vastus õpetajaskonna probleemile, sest algastmes töötavad klassiõpetajad, kelle õppeks on ülikoolis tekkinud isegi konkurss. Õpetajate puudust peab leevendama ka koolivõrgureform, milleta nad ei saa kunagi täiskoormust," ütles Ligi.

Valitsusparteide koostatud eelnõu järgi peaks aga valitsus töötama välja eestikeelse hariduse arendamise plaani, mis võimaldab lastel jätkata oma õpinguid eesti keeles.

"Alustame alusharidusest, mis tagab piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tagada igakülgsed võimalused eesti keelt õppida ja kasutada formaalses ja mitteformaalses hariduses," seisab eelnõus.

Samuti viitab eestikeelse hariduse loomisse eelnõu kuues punkt: "Pöörata erilist tähelepanu eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ning tagada tõhusad meetmed eesti keele kasutamise suurendamiseks selles piirkonnas."

Mingit otsest kohustust selle eelnõuga sajaprotsendiliselt eestikeelse hariduse loomiseks lähitulevikus ei panda.