Riigikogu lubas kaitseväelased Iraaki saata

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu otsuse, mis lubab kuni 55 Eesti kaitseväelast saata julgeolekumissioonile Kuveiti, Katari, Iraaki ja Bahreini.

Otsuse poolt oli 69 saadikut, vastu oli Jüri Šehovtsov Keskerakonnast.

Erapooletuteks jäid veel kaks keskerakondlast — Mark Soosaar ja Mihhail Stalnuhhin — ning Jaak Allik Rahvaliidust, ütles riigikogu esindaja BNS-ile.

Kaitseminister Margus Hanson ütles eelnõu esimesel lugemisel 30. aprillil, et USA palvel on Eesti valmis konfliktijärgsesse julgeolekutagamismissiooni andma kolm üksust.

32-meheline kergjalaväerühm hakkab valvama teatud objekte, nende tegevuspiirkond asub tõenäoliselt Bagdadist põhjas.

11-liikmeline kaubakäitlusmeeskond hakkab Kuveidis maha laadima piirkonda saabuvat varustust ja võib-olla ka julgestama selle transporti Iraaki.

Kolmeliikmeline miinituukrite meeskond peab tegema lõhkekehasid kahjutuks. Selle tegevuskohaks võib jääda Bahrein.

Eelnõu lubab kriisipiirkonda saata kuni 55 kaitseväelast, et vajadusel saaks missioonil viibijaid asendada. Missioon kestab ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi, kuid eelnõu annab õiguse kaitseväelasi kasutada ühe aasta jooksul.

Kuuekuuline missioon maksab umbes 20 miljonit krooni, kuid aasta lõpuni jääva aja jooksul kuluks 24 miljonit krooni. Kaitseministeerium peab raha oma eelarvest leidma, kuid Hanson on BNS-ile öelnud, et tõenäoliselt annab teatud abi ka USA.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministri äsjasel kohtumisel oli kõne all kolme riigi ühisüksuse saatmine missioonile, kuid see on Hansoni sõnul reaalne pärast esimese rotatsiooni lõppu.

USA pöördus 65 riigi poole palvega osaleda sõjajärgses julgeolekumissioonis, ettepanekuga soostus 58 maad.