Riigikogu liikmed ei saa enam eemal oldud ajaks palka peatada, isegi kui tahavad
26. veebruari otsusega asus riigikogu juhatus seisukohale, et RKLS-i mõttega ei ole kooskõlas, kui riigikogu liige palgast loobub, seetõttu tuli senist praktikat muuta ja palgata puhkuse avaldused jätta rahuldamata.
Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul annavad riigikogu liikmed pärast valimisi ametivande ning seejärel seovad neid riigikogu kohustused, milles keegi ei saa neid paariks päevaks vabastada, seega ei saa ka palga maksmist samal põhjusel peatada.
"Pärast ametivande andmist on nad riigikogu liikmed. Nad ei käi tööl ettevõttes, neil ei ole tööandjat. Riigikogus tavalist töösuhet ei ole, tööandjaks on tegelikult valija. Seetõttu sellised tööseaduse põhimõtted nagu puhkus, puhkuse andmine, neid kasutada ei saa, sest ei ole seda suurust, mille nimi on tööandja, kes seda kõike korraldab," kommenteeris Nestor riigikogu juhatuse otsust.
"Miks riigikogu juhatus selle otsuse vastu võttis - kehtis kahetsusväärne praktika, kus inimesed kirjutasid selle avalduse ja sellega justkui vabanesid sellest kohustusest, mis neile riigikogu liikmena langes. Need kohustused on olla täiskogu töönädalal riigikogu saalis, arutada eelnõusid ja hääletada, olla komisjoni istungitel, arutada eelnõusid, hääletada, olla fraktsiooni istungil. Neid kohustusi on küll ja küll."
"Nüüd justkui tekib tunne, et kui riigikogu liige selle avalduse kirjutab, palun mulle palka mitte maksta, siis ta ei peakski neid täitma, aga mitte kellelgi ei ole voli vabastada riigikogu liiget kohustusest teha riigikogu liikme tööd," ütles Nestor.
"Öelda, et ma nüüd kolm või neli või viis päeva riigikogu liikme kohustusi ei täida, sellist õigust meie põhiseadus ega ükski teine seadus riigikogu liikmele ei anna. Siin on üks erand, see on naistele, kui nad saavad lapse, siis nad võivad teatada, teatud ajaks loobuvad kohustustest, mis talle on valijate poolt antud. See on inimlik ja mõistlik, et neil on see õigus loobuda riigikogu kohustuste täitmisest mingiks ajak, ilma et nad kaotaks riigikogu liikme staatuse."
"Varem muuseas oli sellist praktikat - ja juhatus leidis, et see pole õige -, et talvisel koolivaheajal tekkis 2-3 riigikogu liiget, kes palusid endale palka mitte maksta," kirjeldas Nestor varasema korra pahupoolt.
Ei saa aga eitada, et reaalselt aeg-ajalt tekib siiski olukordi, kus riigikogu liige läheb paariks päevaks ära, ei tegele riigikogu tööga, vaid tegeleb aktiivselt millegi muuga. "Jah, ja selle hinnangu annabki talle valija," leidis Nestor.
Saadikute palga küsimus kerkis eelmisel nädalal üles seoses sellega, et Eesti Laulu eestvedaja, riigikogu saadik Heidy Purga käis üle-eelmisel nädalal ERRi kulul Viinis Eurovisionil. Delfi küsis temalt, kas ta oleks võimalusel Viinis oldud ajaks palunud oma palga peatada, Purga soovis küsimusele vastata meili teel, ent uudise ilmumise ajaks ei olnud tema vastus Delfini jõudnud.
2015. aasta 26. veebruaril kinnitas riigikogu juhatus otsuse:
1.1. Põhiseaduse § 61 kohaselt algavad Riigikogu liikmete volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja enne kohustuste täitma asumist annab Riigikogu liige ametivande. Riigikogu liige ei ole ametnik ega töötaja ja tal on eristaatus (Riigikogu liikme staatuse seadus (edaspidi ka RKLS) § 1). Samuti on reguleeritud Riigikogu liikme volituste lõppemine PS §-s 61. Volituste peatumine PS §-s 64. RKLS reguleerib Riigikogu liikme staatusega seotud küsimusi ning ei näe ette Riigikogu liikme puhkust. Võimalik on küll volituste peatumine nt Vabariigi Presidendi ülesannete täitmiseks (RKLS § 5 lg 3) ning lapsehoolduse ja ajutise töövõimetuse ajaks, kuid ka need on seotud vastava avalduse tegemisega (RKLS § 6). Seega on kehtiv regulatsioon loetlenud võimalused, mida saab võtta aluseks Riigikogu liikme volituste peatumiseks ja lõppemiseks ning Riigikogu liikmele ei laiene tavapärane töö- või teenistussuhe. Eelnevast tulenevalt asub Riigikogu juhatus seisukohale, et RKLS-i mõttega ei ole kooskõlas, kui Riigikogu liige palgast loobub, ning leiab, et Riigikogu järgmise koosseisu volituste ajal tuleks senist praktikat muuta ja palgata puhkuse avaldused jätta rahuldamata.
Riigikogu kantselei põhjendas otsust järgmiselt:
Kuigi seadus ei näe ette riigikogu liikme puhkust ega ka palgast loobumise võimalust, oli riigikogu eelmiste koosseisude jooksul juhtumeid, kus riigikogu liige esitas juhatusele avalduse palgast loobumiseks põhjusel, et ta ei võta osa riigikogu istungeist. Toetudes riigikogu kantselei juriidilise teenistuse arvamusele, asus riigikogu eelmise koosseisu juhatus k.a veebruarikuus seisukohale, et riigikogu liikme staatuse seaduse mõttega ei ole kooskõlas, kui riigikogu liige palgast loobub, ning et riigikogu XIII koosseisu volituste ajal tuleks palgata puhkuse avaldused jätta rahuldamata. Sellega lõi juhatus Riigikogu liikmete jaoks selguse, kuidas toimida, arvestades riigikogu liikme staatuse seaduses sätestatut. Juhatuse otsus lähtub riigikogu liikme staatuse ja töö eripärast, nii nagu see tuleneb põhiseadusest ja teistest seadustest.
