“Moskvas toimunu on kole ja see tuleb hukka mõista,” ütles Herkel Delfile. “Aga püsivat hukkamõistu väärib ka Venemaa võimude tegevus Kaukaasias ja kahjuks pole maailma liidrid seda piisava selgusega väljendanud,” nentis ta.

“Ma ei ole kindlasti eriti originaalne, kui seostan plahvatused Põhja-Kaukaasias toimuvaga. Just Põhja-Kaukaasiaga, mitte kitsalt Tšetšeeniaga, sest Tšetšeeniast alguse saanud omavoli, karistamatus ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised on laienenud kogu Põhja-Kaukaasiale,” märkis Herkel, kes on riigikogus inimõiguste kaitseks Tšetšeenias ja mujal Põhja-Kaukaasias loodud saadikuühenduse esimees.

Herkeli sõnul on väga raske aimata plahvatuste tegelikku tausta. “Küsimusele, kas selle taga on Põhja-Kaukaasia või laseb FSB sel nii paista, on väga raske vastata. Kuidas me saame seda teada? Asi on pigem selles, et muid versioone peale Põhja-Kaukaasia eriti õhus ei ole ja sellele seosele on lihtne osutada. Näiteks Georgia puhul enesetaputerroristide versiooni ju esialgu pole, see on rohkem islamimaailma käekiri,” märkis poliitik.

“Lugedes Putini ja Kadõrovi avaldusi — need kaks näivad oma sõnakasutuses ja käitumisjoonises üsna sarnased olevat — tekib tõesti tunne, et nüüd võib Põhja-Kaukaasias midagi juhtuda,” jätkas ta.

Herkeli kinnitusel on Venemaa peaminister Vladimir Putin ja Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov lubanud terroristid halastamatult hävitada ja nende poolt varem kasutatud meetodeid arvestades võime eeldada, et selline tegevus ise võib kujuneda terroristlikuks.

“Paraku loovad sellised sündmused alati hea konteksti n-ö kättemaksuaktsiooniks. Nad loovad selleks nii sise- kui välispoliitilise “vaikiva nõusoleku”, sest igasugune kriitika tapetakse terrorismivastase võitluse argumendiga. Aga kättemaksuaktsioonid Kaukaasias ei lahenda Venemaa ees seisvaid probleeme, vaid muudavad nad veel tõsisemaks,” tõdes Herkel.

“Kui kunagi tehti kasvõi Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees tihedalt raporteid inimõiguste rikkumiste kohta Tšetšeenias, siis nüüd on Põhja-Kaukaasia inimõiguste raport pikalt venima jäänud ja kardan, et tänahommikused sündmused ei aita selle teema fokuseerimisele kaasa,” märkis ENPA Eesti delegatsiooni juht Herkel.