Riigikogu komisjonid valisid esimehed
Kultuurikomisjoni esimeheks sai Olev Aarna Res Publicast ja aseesimeheks Signe Kivi Reformierakonnast.
Maaelukomisjoni esimeheks valiti keskerakondlane Jaanus Marrandi, aseesimeheks Res Publica liige Tarmo Leinatamm.
Majanduskomisjoni esimees on rahvaliitlane Mart Opmann, aseesimees Sven Sester Res Publicast. Kandideeris ka Mõõdukate esimees Ivari Padar, kuid ei osutunud valituks.
Põhiseaduskomisjoni esimehe koha sai Res Publica liige Urmas Reinsalu, aseesimeheks Keskerakonna liige Siiri Oviir.
Rahanduskomisjoni esimeheks valiti reformierakondlane Andres Lipstok, aseesimeheks rahvaliitlane Vello Tafenau. Kandideeris ka Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust, ent ei kogunud vajalikku toetust.
Riigikaitsekomisjoni esimees on Sven Mikser Keskerakonnast ja aseesimees Trivimi Velliste Isamaaliidust. Esialgu plaanis valitsusliit aseesimehe kohta Rahvaliidule.
Sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti rahvaliitlane Mai Treial, aseesimeheks Mõõdukas Kadi Pärnits.
Väliskomisjoni esimees on Res Publica liige Marko Mihkelson, aseesimees Keskerakonna liige Enn Eesmaa.
Õiguskomisjon sai esimeheks reformierakondlase Märt Raski, aseesimeheks Keskerakonna liikme Olev Laanjärve.
Kui komisjonide esimehed on valitud, saab alustada sisulise tööga ja esimesed üle antud eelnõud võivad täiskogu ette arutamiseks jõuda 28. aprillil algaval nädalal.
Mitu opositsioonipoliitikut väljandas nõutust teisipäeval Res Publica poolt paberile pandud riigikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste jaotuse üle.
“Meie pole eladeski sellist kokkulepet näinud ega teinud. Kellega nad läbi rääkisid, seda ma ei tea,” ütles BNS-ile Mõõdukate liige Eiki Nestor.
Res Publica fraktsiooni esimees Taavi Veskimägi ütles BNS-ile, et teisipäeva hommikul fraktsioonide esimeeste koosolekul jagatud paberil oli tema isiklik prognoos, mille ülesanne polnud midagi opositsiooni eest ära otsustada. “On loomulik, et kui tahad mingit protsessi juhtida, siis pead planeerima. Minul pole kuidagi võimalik nõuda, et kuidas keegi riigikogu liige peaks hääletama,” sõnas Veskimägi. Kavas oli ka kirjas, kuidas hääled jagunevad.
Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine on riigikogu kodukorra järgi salajane, enimate häältega kandidaat saab esimeheks, teise tulemuse saanu aseesimeheks.
Nestori sõnul oli tal siiski mulje, et neile oli koht ette ära määratud, ilma et neilt oleks keegi küsinud. “Kui nad oleksid tahtnud teha uut poliitikat, oleks võinud meiega eelnevalt vestelda,” tähendas Nestor. Ta lausus, et näiteks tema erakonnakaaslane Andres Tarand otsustas protestiks põhiseaduskomisjoni esimehe valimisel mitte osaleda.
“Me tegime kõik, et opositsioon saaks riigikogu töö planeerimises piisavalt kaasa rääkida,” väitis Veskimägi.
Keskerakonna fraktsiooni komisjonide juhtide valimise tulemused ei üllatanud. “Fraktsiooni juhid pidasid eelnevalt läbirääkimisi koalitsiooniga ja tegid seega ka korraliku poliitilise kodutöö ära. Selline käitumisviis — läbirääkimised — on aga täiesti normaalne parlamentaarne tava,” ütles BNS-ile keskfraktsiooni liige Evelyn Sepp.
Kohtade jaotuse proportsioon opositsioonierakondade vahel on Sepa sõnul samuti vastavuses esindatusega riigikogus ja seega ei tohiks kellelgi olla erilisi etteheiteid.
Küll aga jättis Sepa väitel mõnevõrra soovida põhiseaduskomisjoni koosolekut juhatama pidanud Andres Tarandi käitumine, kes selle asemel, et tegeleda kodukorralise protseduuri läbiviimisega, lahkus pärast alusetult hurjutavat sõnavõttu komisjoni koosolekult. “Tundub, et pikema staažiga vanematel riigikogulastel on ehk kohanemisraskusi uute poliitiliste realiteetidega.”.
