“Tunnistades kommunistlikku okupatsioonirežiimi teostanud asutused ja organisatsioonid kuritegelikuks, rõhutab riigikogu, et see ei tähenda nende liikmetele ja töötajatele kollektiivse vastutuse panekut režiimi kuritegude eest,” seisab kolmapäeval menetlusse antud avalduse eelnõus.

Isamaaliidu koostatud avalduses seisab, et iga isiku osalemise korral eespool nimetatud kuritegude toimepanemises tuleb anda individuaalne eetiline ja juriidiline hinnang.

Riigikogu lähtub avalduse praguses sõnastuses kommunismi hukka mõistes sellest, et 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti sõjalise jõuga ning et kommunistlik okupatsioonirežiim hävitas Eesti vabariigi põhiseadusliku korra, riiklikud asutused ja kodanikuühendused.

Riigikogu märgib, et okupatsioonivõimud panid ebaseaduslikult annekteeritud Eesti territooriumil toime genotsiidi, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid, võõrandasid õigusvastaselt vara ja hävitasid sihipäraselt eesti rahvuskultuuri, sealhulgas mälestisi ja trükiseid, muutsid venestamise eesmärgil Nõukogude kodanike Eestisse massilise ümberasustamisega elanikkonna rahvuslikku koosseisu eesmärgiga hävitada eesti rahvus.

“Riigikogu kuulutab neid kuritegusid toime pannud kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude riigi organid, nagu NKDV, NKGB, KGB ja teised ning nende asutuste poolt moodustatud erakorraliste tribunalide (troikad), samuti õigusevastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide tegevuse kuritegelikuks,” seisab avalduses.

Riigikogu rõhutab, et Nõukogude riigi jälitus- ja kohtuorganite, õigusvastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide poolt Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest on võrdsel määral vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle osakond Eestimaa Kommunistlik Partei.

Avalduses seisab, et Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis olid vaid üheks osaks totalitaarrežiimide inimvaenulikust tegevusest 20. sajandi maailmas. “Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Nende kuritegude kordumise oht ei ole kadunud. Äärmuslikele ideoloogiatele tuginevad režiimid ohustavad maailma rahu ja rahvaste vaba arengut seni, kuni nende kuritegelik olemus on lõpuni avamata ja hukka mõistmata.”

Riigikogu kavatseb toetust avaldada ka sellele, et anda Nõukogude okupatsioonivõimude ning repressiivorganite poolt Eestis ellu viidud genotsiidile ning inimsusevastastele ja sõjakuritegudele kohtulik hinnang.

Reformierakond otsustas jätta ühinemata Isamaaliidu algatatud avaldusega kommunistlike organisatsioonide kuritegelikuks kuulutamiseks, põhjendades seda hoopis olulisemate asjadega tegelemise vajadusega.

Kolmapäeval koos olnud Reformierakonna juhatuse hinnangul ei too riigikogu otsus kommunistliku režiimi kohta kaasa midagi head, vaid võib ühiskonda hoopis lõhestada.

Mitu koalitsioonipoliitikut on soovinud, et eelnõu võetaks vastu enne 14. juunit, mil esimesest suurküüditamisest möödub 60 aastat.