Riigikogu kiitis heaks hädaolukorra seaduse muutmise, terviseamet saab õigusi juurde ka pärast eriolukorda
Täna võttis riigikogu vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse terviseameti õigusi hädaolukorras põhiõiguste piiramiseks. Riigikogus oli kohal 93 liiget, poolt oli 47, vastu 42, hääletamisel ei osalenud 4 liiget.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes terviseametile õiguse kehtestada karantiini, sulgeda asutusi, ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ja muid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid. Seadusemuudatus võimaldab anda valitsusele teatud meetmete kohaldamise õiguse, kui nende kohaldamine on olulise ühiskondliku või majandusliku mõjuga.
Edaspidi on terviseametil õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik.
Enne hääletamist võtsid sõna Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad, kes olid eelnõu suhtes kriitilised.
Signe Riisalo (REF) ütles, et Reformierakonna suurim mure selle eelnõuga on inimõiguste ja vabaduste piiramine. "Need piirangud peavad olema selgelt arusaadavad ja selges ajaraamistikus. Selle eelnõuga on täiesti arusaamatu, kui kaua need piirangud võivad kesta. Oleme olukorras, kus muudatused ei too selget arusaama, kui kaua piiramised isikuvabaduste puhul kesta saavad," põhjendas Riisalo.
Sotside esindaja Helmen Kütt ütles, et sotsid hääletavad eelnõule vastu, sest eelnõuga antakse pärast eriolukorra lõppemist terviseametile juurde volitusi inimeste õiguste ja vabaduste piiramiseks. "Selle eelnõuga pannakse riigikogu taas “kohe ütle, ära mõtle” olukorda," sõnas Kütt. "Teatud piirangute säilitamine ongi vajalik, aga mure on selles, kas piirangute ulatus ja koosmõju on piisavalt selgelt kirja saanud. Õigusselgusetust on siin eelnõus väga palju."
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et eelnõu kohaselt saaks terviseamet eriolukorra lõppedes ja sellest mitu kraadi nõrgemas olekus ehk hädaolukorras sulgeda asutusi, keelata üritusi ja avalikke kogunemisi, panna inimesi karantiini ja nõuda neilt viiruseproovi andmist. Seda oleks vaja, et võimalik uus viiruskolle kohe kiiresti sulgeda. Kui terviseamet tahab avalikud kogunemised ära keelata, siis ta keelab. Kui terviseamet tahab kehtestada 2 + 2 reegli, siis ta kehtestab.
Ent eelnõusse on kirjutatud, et kui terviseamet peab vajalikuks kasutada selliseid meetmeid laiemalt –näiteks terves riigis –, siis peab valitsus selle heaks kiitma. See oleks puhver, et tagada ka piirangute muud võimalikud kaalutlused – arvestada majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.
