Riigikogu kapo-komisjoni juht: kapo kontrollimiseks pole uut struktuuri vaja
Riigikogu kapo-komisjoni juht Peep Aru tunnistab Delfile, et vaatamata kapos avastatud võimalikele kuritegudele, parlamendil julgeolekuasutusele etteheiteid pole ja täiendavat kontrollsüsteemi salateenistuse üle pole vaja luua.
Aru alustab oma vastust kinnitusega, et kontroll kapo üle on niigi piisav ja loetleb selle tõestuseks süsteemi kirjelduse. "Kontroll julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste üle piisav. Lühidalt võib järelevalve süsteemi kirjeldada järgmiselt: kohtulik, haldusalasisene, parlamentaarne, ekspert- ja sõltumatu ametiisiku kontroll; lisaks kaebustesüsteem, kontroll enne toimingut ja loa andmise kaudu, kontroll toimingu tegemise ajal ja järelekontroll pärast toiminguid," vastas Aru ametlikult. "Seega on Eestis olemas kõik demokraatlikule riigile omased kontrollisüsteemid ja kõik need kontrollisüsteemid töötavad. Asutuse sisese kontrollisüsteemi tõhusust näitab see, et Indrek Põdra ja Dresseni juhtumid avastati KAPO siseselt. Oleme mõlemat juhtumit koos kaitsepolitseiga oma komisjonis põhjalikult arutanud ja nende juhtumite põhjal meil olulisi pretensioone ei olnud. Samas aga ei saa väita, et kontrollisüsteemid ei saaks efektiivsemalt töötada."
Aru sõnul võib parlamendi kapo-komisjoni ülesandeid kirjeldada järgmiselt: "Komisjon kontrollib kapo tegevuse vastavust põhiseadusele, julgeolekuasutuste seadusele, jälitustegevuse seadusele, Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadusele ja teistele õigusaktidele ning Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsejõudude Peastaabi, Tolli- ja Maksuameti tegevuse vastavust jälitustegevuse seadusele ja vajadusel kontrollib sideettevõtetes tekkinud logifaile," kirjeldas ta.
"Tulenevalt eeltoodust arvan, et komisjonile on seadustega antud piisavalt volitusi, et julgeolekuasutusi ja jälitusasutusi kontrollida. Rõhutaks seda, et parlamentaarne kontroll ei saa asendada haldusesisesest kontrolli. Parlamentaarse kontrolliga kontrollitakse suures osas hoopis kontrollijaid, mõjutades ja suunates neid oma kohustusi täitma. Samal seisukohal on ka õiguskantsler. Seega, otseseid probleeme julgeolekuasutuste järelevalves ei ole, aga koostööd erinevate kontrollisüsteemide vahel saab parandada ja seeläbi ka järelevalve efektiivsust tõsta. Kaitsepolitsei kontrollimiseks uut struktuuri vaja ei ole," lausus ta lõpetuseks.
