Riigikogu kaotas saadikute keelenõuded
Kolmapäeval vastu võetud seadus tühistas riigikogu ja kohalike valimiste seaduse need sätted, mille järgi riigikogu või volikogu liige pidid oskama eesti keelt nii suuliselt kui ka kirjalikult sellisel tasemel, mis võimaldab võtta osa parlamendi või volikogu tööst.
Kaotatud sätete järgi pidi saadik mõistma eestikeelseid õigusakte ja teisi tekste, suutma esitada eestikeelseid ettekandeid, kõnesid, küsimusi ning ettepanekuid ning suhelda valijatega eesti keeles.
Need nõuded kehtestas riigikogu eelmine koosseis 1998. aasta 15. detsembril.
Reformierakondlane Uno Mereste soovis, et Jäätma, Kõivu ja Rummo algatatud eelnõu jõustub Eesti Euroopa Liidu täisliikmeks vastuvõtmise päevast.
Isamaaliitlane Jüri Adams soovis jõustamistähtajaks kehtestada NATO liikmeks saamise päeva. Põhiseaduskomisjon ei toetanud ettepanekuid ning riigikogu neid ei hääletanud.
Jäätma, Kõivu ja Rummo eelnõu tekitas avalikkuses teravaid vaidlusi.
Eelnõu vastased nägid selles eesti keele osatähtsuse vähenemist riigis, kus demograafiline ja ajalooline olukord nõuaksid hoopis eesti keele kaitsmist.
Eelnõu kaitsjad viitasid demokraatlikus maailmas levinud arusaamale, et kodanikke ei tohi liigitada rahvuse, usu, keele, nahavärvi ega muu sellise järgi.
“See on ainus rahvusvahelise üldsuse poolt Eestile ette heidetav kõrvalekalle demokraatlikest normidest,” ütles Mõõdukate fraktsiooni esinaine Marju Lauristin kolmapäeval.
Isamaaliitlane Lauri Vahtre nentis, et kuigi keelenõuete kaotamine on talle vastumeelne, tähendab nende säilitamine Eesti jäämist “halli tsooni” Lääne ja Venemaa vahel.
Seda seisukohta toetasid varasemates aruteludes ka peaminister Mart Laar ning välisminister Toomas Hendrik Ilves, kes viitasid, et keelenõuete kaotamine soodustab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) lahkumist Eestist. Nad vihjasid, et OSCE missiooni püsimine takistab Eesti ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Kolmapäevastes aruteludes vaidlesid keelenõuete kaotamise vastu eelkõige opositsioonilise Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud.
Keskerakondlane Mihhail Stanuhhin nimetas eelnõu pettuseks. Ta viitas, et riigikogu räägib küll demokraatiast, kuid kaotab venekeelse gümnaasiumihariduse, jätab keeleseadusse mitte-eestlasi diskrimineerivad sätted parlamendis ega luba trükkida venekeelset Riigi Teatajat.
Teine keskerakondlane Georg Pelisaar ütles, et eelnõu on välismaise surve selge tulemus ja väitis, et eelnõu toetajad on valmis müüma eesti keele ja rahvusriigi põhimõtted.
Eelnõu tekitas vastuseisu ka koalitsioonis, eelkõige Isamaaliidus. Vardo Rumessen teatas kolmapäeval, et ei saa eelnõu toetada, sest see toob riigikogu saali umbkeelsed kodanikud. Ta viitas oma vestlusele Arnold Rüütliga ning avaldas arvamust, et president võib seaduse ka välja kuulutamata jätta.
Pingete vähendamiseks algatas Isamaaliit eelnõu, mis sätestas eesti keele riigikogu asjaajamiskeeleks. Teisipäeval võttis riigikogu selle seadusena vastu. Teine Isamaaliidu algatatud eelnõu puudutab eesti keele kasutamist kohalikes volikogudes. Põhiseaduskomisjoni otsusel arutab riigikogu seda ülejärgmisel nädalal.
